MITU aju sul on? Kui vastad, et üks, on see õige. Ent sinu kehas on ka teisi närvisüsteeme. Üks neuronite võrgustik on nii ulatuslik, et mõned teadlased on seda nimetanud teiseks ajuks. See on enteraalne ehk soolestiku närvisüsteem ja see ei paikne mitte sinu peas, vaid suuremalt jaolt su kõhus.

Toidu muutmine keha kütuseks on suurt kooskõlastamist nõudev ja äärmiselt töömahukas protsess. Seepärast on täiesti mõistetav, et aju on seedimisega seotud ülesanded jätnud peamiselt soolestiku närvisüsteemi kanda.

Kuigi soolestiku närvisüsteem on tunduvalt lihtsam kui aju, on see ikkagi väga keerukas. Inimestel koosneb see arvestuste kohaselt 200–600 miljonist neuronist. See keerukas neuronite võrgustik asetseb seedekulglas. Teadlased arvavad, et kui soolestiku närvisüsteem peaks talitlema ajus, oleksid selleks vajalikud närvid liiga paksud. Raamat „The Second Brain” ütleb: „Seega on nii turvalisem kui ka mugavam lasta ... [seedesüsteemil] enda eest ise hoolitseda.”

Toidu seedimine nõuab mitmesuguseid väga täpse keemilise koostisega aineid, mis peavad olema valmistatud õigel ajal ja saadetud õigesse kohta. Professor Gary Mawe kirjeldas seedesüsteemi tabavalt kui keemiatehast. Selle keemiliste protsesside keerukus paneb lausa jahmatama. Näiteks katavad sooleseina erilised rakud, mis toimivad otsekui detektorid või nagu maitseretseptorid, mille ülesandeks on teha kindlaks söödud toidu keemiline koostis. Saadud info aitab soolestiku närvisüsteemil määrata vajalikud seedeensüümid, et lõhustada toit osakesteks, mida keha saab omastada. Lisaks on sellel närvisüsteemil oluline roll toiduosakeste happelisuse ja teiste keemiliste omaduste jälgimisel ning nende põhjal seedeensüümide reguleerimisel.

Kujutle, et seedekulgla on nagu tehase konveier, mida juhib peamiselt soolestiku närvisüsteem. Sinu teine aju liigutab toitu läbi seedekulgla nõnda, et juhib seedetrakti seinas olevate lihaste kokkutõmbeid. See reguleerib lihaste kokkutõmmete tugevust ja sagedust, nii et kogu süsteem toimib kui konveierliin.

Soolestiku närvisüsteem vastutab ka turvalisuse eest. Allaneelatud toit võib sisaldada kahjulikke baktereid. Seega pole mingi ime, et umbes 70–80 protsenti keha lümfotsüütidest, mis on su immuunsüsteemi oluline komponent, paikneb sinu kõhus. Kui sa neelad alla suures koguses kahjulikke organisme, kaitseb soolestiku närvisüsteem keha seeläbi, et vallandab tugevad kokkutõmbed ning väljutab enamiku toksiine oksendamise või kõhulahtisuse kaudu.

Kuigi soolestiku närvisüsteem paistab toimivat ajust sõltumatult, käib nende kahe närvikeskuse vahel tihe suhtlus. Näiteks on soolestiku närvisüsteemil oma roll selliste hormoonide regulatsioonis, mis ütlevad ajule, millal ja kui palju sa peaksid sööma. Soolestiku närvisüsteemi närvirakud annavad ajule signaali, millal su kõht on täis, ja võivad vallandada iiveldustunde, kui sa sööd liiga palju.

Juba enne selle artikli lugemist võisid sa aimata, et sinu seedekulgla ja aju vahel toimub mingi suhtlus. Kas oled näiteks märganud, et mõningate rasvarikaste toitude söömine näib parandavat su meeleolu? Uurijad arvavad, et see toimub siis, kui su soolestiku närvisüsteem saadab ajju nii-öelda õnnesignaali, mis vallandab ahelreaktsiooni, nii et sa tunned end paremini. See võib aidata mõista, miks kipuvad inimesed stressi korral sööma niinimetatud lohutustoitu. Teadlased uurivad võimalust, kuidas soolestiku närvisüsteemi kunstlikult stimuleerida, et ravida depressiooni.

Teine näide aju ja seedesüsteemi vahelisest suhtlusest on see, kui tunned oma kõhus nii-öelda liblikaid. See tunne võib tekkida siis, kui oled pinges või stressis, mille tõttu soolestiku närvisüsteem suunab vere kõhust kõrvale. Tagajärjeks võib olla ka iiveldus, sest kui oled stressis, käsib aju soolestiku närvisüsteemil muuta kõhu tavalisi kokkutõmbeid. Ekspertide arvates võib selline aju ja kõhu vaheline suhtlus olla ka niinimetatud kõhutunde aluseks.

Kuigi soolestiku närvisüsteem võib põhjustada kõhutunnet, ei suuda see mõelda ega suunata sinu otsuseid. Teisisõnu, soolestiku närvisüsteem pole tegelikult ikkagi aju. See ei aita sul luua laule, hoida kulusid ja tulusid tasakaalus ega teha kodutöid. Siiski hämmastab see erakordne süsteem jätkuvalt teadlasi oma keerukusega, millest paljugi on ilmselt veel avastamata. Seega järgmine kord, kui hakkad sööma, peatu hetkeks ja mõtle sellele, millised keerulised protsessid kohe sinu seedesüsteemis vallanduvad!