Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

 KAS SEE ON KAVANDATUD?

Sahara hõbesipelga kuumakaitse

Sahara hõbesipelga kuumakaitse

SAHARA hõbesipelgas (Cataglyphis bombycina) on teadaolevalt üks kuumale vastupidavamaid maismaaloomi. Kui Sahara kõrbe keskpäevapäike sunnib sipelgaid söövaid röövloomi varju otsima, lahkub see putukas viivuks oma pesast, et minna toidujahile. Tema toiduks on ülekuumenemise tõttu surnud putukad.

[50] μm

Mõtteainet. Ülekuumenemise eest kaitseb neid sipelgaid see, et nende keha on pealt ja külgedelt kaetud eriliste karvakestega ning altpoolt karvutu. Karvakesed, mis annavad sipelgale hõbedase läike, on pisikesed kolmnurkse läbilõikega torukesed. Nende kaht välimist tahku katavad kogu karva pikkuses mikroskoopilised kurrud, allapoole jääv tahk on aga sile. Selline ehitus on kasulik kahel põhjusel. Esiteks peegeldub tänu sellele karvakestelt päikesekiirgus nähtava valguse ja infrapunalähedases spektriosas. Teiseks aitab see sipelgal hajutada ümbritsevast keskkonnast tingitud liigset kehasoojust. Samal ajal peegeldab sipelga karvutu kõht aga keskinfrapunast kiirgust, mis õhkub kõrbeliivast. *

[10] μm

Sahara hõbesipelga kehatemperatuur ei tohi tõusta üle 53,6 °C. Putuka ülekuumenemist takistav süsteem saab selle ülesandega kenasti hakkama. Teadlased püüavad sellest väikesest olevusest õppust võttes luua uusi pinnakattematerjale, mis täiustaksid passiivset jahutust ehk sellist jahutust, kuhu pole kaasatud ventilaatoreid ega muid seadmeid.

Mida sina arvad? Kas Sahara hõbesipelga kuumakaitse on evolutsiooni tagajärg või on see kellegi kavandatud?

^ lõik 4 Sipelga kasulike iseärasuste hulka kuuluvad ka tema kehas olevad spetsiaalsed valgud, mis ei lagune liigse kuumuse käes; pikad jalad, mis hoiavad keha kuumast liivast võimalikult kõrgel ning aitavad ka kiiresti joosta; ning suurepärane navigeerimisoskus, mis võimaldab tal leida kiireima tee tagasi oma pessa.