Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

 KAANETEEMA

Noorte depressioon. Mida ette võtta?

Noorte depressioon. Mida ette võtta?

„KUI olen depressioonis, ei taha ma mitte midagi teha, isegi mitte neid asju, mida mulle tavaliselt meeldib teha. Tahan ainult magada. Tunnen sageli, et ma ei vääri teiste armastust, et olen väärtusetu ja teistele koormaks,” ütleb Anna. *

„Mõtlesin enesetapule,” meenutab Julia. „Tegelikult ma ei tahtnud surra, tahtsin vaid, et need tunded kaoks. Üldiselt ma hoolin teistest inimestest, aga kui mul on depressioon, on mul kõigist ja kõigest ükskõik.”

Anna ja Julia olid varases teismeeas, kui nad esimest korda depressiooni langesid. Kuigi iga noor võib aeg-ajalt tunda masendust, kestsid Anna ja Julia depressiooniperioodid korraga nädalaid või kuid. Anna sõnab: „Sa oleksid nagu sügavas mustas augus, kust ei pääse välja. Selline tunne on, nagu läheksid hulluks, sa pole enam sina ise.”

Anna ja Julia olukorras pole midagi harukordset. Noorukitel diagnoositakse depressiooni üha enam, mis on muret tekitav suundumus. Maailma Terviseorganisatsiooni sõnul on depressioon „10–19-aastaste poiste ja tüdrukute seas peamine haiguste ja töövõimetuse põhjus”.

 Depressiooni sümptomid võivad ilmneda noorukieas ja nendeks võivad olla muutused magamisharjumustes, söögiisus või kehakaalus. Samuti võivad ilmneda meeleheide, kurbus, lootusetus- ja väärtusetustunne. Sümptomiteks on veel teistest eraldumine, keskendumisraskused, mäluprobleemid, suitsiidimõtted või -käitumine ning meditsiiniliselt põhjendamata haigusnähud. Depressiooni diagnoosimisel lähtub arst tavaliselt paljudest sümptomitest, mis püsivad nädalaid ning häirivad igapäevaelu.

NOORTE DEPRESSIOONI PÕHJUSI

Maailma Terviseorganisatsiooni andmeil tekib depressioon mitme sotsiaalse, psühholoogilise ja bioloogilise teguri koosmõjul. Nende hulgas on järgmised tegurid.

Füüsilised tegurid. Depressiooni võib sageli esineda mitmel pereliikmel, nagu oli ka Julia puhul. Sellest võib järeldada, et pärilikkus võib mängida haigestumisel oma osa, mõjutades ehk ajukeemiat. Füüsilisteks riskiteguriteks on veel südame- ja veresoonkonnahaigused, hormonaalsed muutused ning ka narkootikumide või alkoholi kuritarvitamine, mis võib depressiooni süvendada, kui mitte lausa seda põhjustada. *

Stress. Vähene stress võib olla hea, samas krooniline või liigne stress võib olla füüsiliselt ja psühholoogiliselt kahjulik ning vahel lausa vallandada teismelises depressiooni. Depressiooni täpsed põhjused jäävad siiski ebaselgeks, ja nagu varem mainiti, võib depressiooni põhjustada mitme teguri koosmõju.

Depressiooni esile kutsuvad stressorid on näiteks vanemate lahutus või lahku elama  asumine, lähedase surm, füüsiline või seksuaalne väärkohtlemine, ränk õnnetus, haigus või õpiraskused, eriti kui laps tunneb end seetõttu tõrjutuna. Veel üheks teguriks võivad olla vanemate liiga kõrged ootused, näiteks seoses õpiedukusega. Põhjuseid on veelgi: kiusamine, ebakindlus tuleviku suhtes, emotsionaalne võõrdumine depressioonis vanemast ja vanemate ettearvamatu käitumine. Mida saaks siis noor teha, kui tal on depressioon?

HOOLITSE OMA KEHA JA VAIMU EEST

Mõõdukat või rasket depressiooni ravitakse harilikult ravimite ja psühhoteraapiaga. * Jeesus Kristus ütles: „Arsti ei vaja mitte terved, vaid haiged.” (Markuse 2:17.) Ja haigus võib mõjutada ükskõik millist osa meie kehast, sealhulgas aju. Soovitatav on teha muudatusi ka oma elustiilis, sest meie mõistus ja keha on tihedalt seotud.

Kui sinul on depressioon, siis hoolitse küllaldaselt oma füüsilise ja psüühilise tervise eest. Näiteks söö tervislikult, maga piisavalt ja tee korrapäraselt trenni. Kehaline tegevus vabastab keemilisi aineid, mis tõstavad tuju, annavad energiat ja parandavad und. Kui võimalik, püüa aru saada, mis võib vallandada depressiooni ja millised on selle varajased hoiatusmärgid, ning koosta sobiv tegevusplaan. Räägi kellegagi, keda sa usaldad. Lähedaste pereliikmete ja sõprade toel võid paremini hakkama saada oma depressiooniga ning ehk koguni vähendada sümptomeid. Pane oma mõtted ja tunded päevikusse kirja – see aitas varem tsiteeritud Juliat. Ennekõike  aga pööra tähelepanu oma suhetele Jumalaga. See võib suuresti parandada sinu ellusuhtumist. Jeesus Kristus ütles: „Õnnelikud on need, kes mõistavad, et nad vajavad Jumala juhatust.” (Matteuse 5:3.)

Söö tervislikult, ole kehaliselt aktiivne ja maga piisavalt

Lähedased suhted Jumalaga võivad tuua sulle meelerahu

Nii Anna kui ka Julia on kogenud Jeesuse sõnade paikapidavust. Anna ütleb: „Kui osalen usulises tegevuses, ei keskendu ma iseenda probleemidele, vaid teistele inimestele. Alati pole see lihtne, kuid nõnda tehes olen palju rõõmsam.” Julia leiab lohutust palvetamisest ja Piibli lugemisest. „Mind rahustab see, kui saan Jumalale palves südame pealt kõik ära rääkida,” sõnab ta. „Ja Piibel aitab mul mõista, et olen Jumala silmis väärtuslik ja et ta tõesti hoolib minust. Lisaks vaatan tänu piiblilugemisele tulevikku positiivselt.”

Meie loojana mõistab Jumal Jehoova täielikult, kuidas meie kasvatus, läbielamised ja geenid mõjutavad meie ellusuhtumist ja emotsioone. Seepärast saab ta anda meile just seda tuge ja lohutust, mida vajame, ning ta võib seda teha kaastundlike ja mõistvate inimeste kaudu. Peale selle tuleb aeg, mil Jumal teeb meid terveks kõigist haigustest, nii füüsilistest kui ka psüühilistest. „Ükski elanik ei ütle: „Ma olen haige.”” (Jesaja 33:24.)

Piibel tõotab, et Jumal „pühib ära kõik pisarad ... [meie] silmist ja enam ei ole surma ega leinamist, hädakisa ega valu”. (Ilmutus 21:4.) Kas pole lohutavad sõnad? Kui soovid rohkem teada saada, mis eesmärk on Jumalal inimeste ja maaga, siis mine meie veebisaidile jw.org. Sealt leiad netipiibli ja artikleid paljudel teemadel, kaasa arvatud depressioon.

^ lõik 3 Nimesid on muudetud.

^ lõik 10 Inimese meeleolu võivad mõjutada sajad haigused, ravimid ja narkootikumid, mistõttu tuleks õige diagnoosi saamiseks pöörduda arsti poole.

^ lõik 14 Ärgake! ei propageeri ühtki konkreetset ravimeetodit.