Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

 KAANETEEMA

Hoiak muudab mõndagi

Hoiak muudab mõndagi

Mis sa arvad, millised järgmistest teguritest su õnne kõige enam mõjutavad?

  • eluolukord

  • geenid

  • suhtumine

MÕNED ütleksid, et eluolukord. Nad võivad mõelda: „Ma oleksin õnnelik, ...

  • ... kui mul oleks rohkem raha.”

  • ... kui ma oleksin õnnelikus abielus.”

  • ... kui mul oleks parem tervis.”

Tegelikkuses aga sõltub õnn sageli hoopis rohkem suhtumisest kui olukorrast või geenidest. Ja see on õigupoolest väga hea. Miks? Sest erinevalt olukorrast ja geenidest – mida sa saad vähe või ei saa üldse mõjutada – on suhtumine sinu enda teha.

„HEA RAVIM”

Piibli õpetussõna ütleb: „Südamerõõm on hea ravim, kuid rusukspekstud vaim võtab viimsegi jõu.” (Õpetussõnad 17:22.) Teisisõnu, hoiak muudab nii mõndagi. Paljuski sõltub just hoiakust, kas sa saavutad seatud eesmärgi või annad alla või kas mingi traagiline sündmus toob sinus esile parimad või halvimad küljed.

Mõned inimesed vaidleksid sellele vastu. Nad võivad arutleda järgmiselt.

  • Mis mõtet on peita oma muresid optimismi maski taha?

  • Ükskõik kui positiivselt ma ka ei mõtleks, see ei muudaks mu olukorda.

  • Ma tahan olla kahe jalaga maa peal, mitte unistustes hõljuda.

Sellised mõtted võivad tunduda igati õigustatud. Ometi on optimistlikul ellusuhtumisel omad eelised. Illustreerime seda järgmiste näidetega.

 Artur ja Benno näevad kumbki kõvasti vaeva oma tööülesande kallal. Vaadanud nende töö üle, juhib ülemus tähelepanu suurematele vigadele, mis nad tegid.

  • Artur: „Ma panustasin sellesse projekti nii palju aega ja energiat, ja ikka läks asi metsa. Ma lihtsalt ei saa sel töökohal hakkama. Kui palju ma ka ei pingutaks, pole tulemus kunagi piisavalt hea. Miks ma üldse üritan?”

  • Benno: „Ülemus ütles, mis talle mu töö juures meeldis, aga tõi välja ka põhilised vead. Sain palju targemaks ja järgmine kord õnnestub mul kindlasti paremini.”

MÕTTEAINET

  • Kumb on kuue kuu pärast oskuslikum töötaja, kas Artur või Benno?

  • Kui sina oleksid tööandja, siis kumma neist sa meelsamini tööle võtaksid või kumba oma palgalehel hoiaksid?

  • Kui sinul midagi ebaõnnestub, siis kumma mehe moodi sa reageerid?

Nii Andrat kui ka Birgitit painab vahel üksildus. Kumbki neist toimib selles olukorras erinevalt.

  • Andra keskendub peamiselt endale. Ta ei tee midagi teiste heaks, kui just nemad ei tee enne midagi tema heaks. Ta arutleb: „Miks raisata aega inimeste peale, kellelt ma midagi vastu ei saa?”

  • Birgit teeb pingutusi, et olla lahke ja teistele head teha, ükskõik kas nad näivad seda hindavat või mitte. Ta elab kuldse reegli järgi, koheldes teisi nii, nagu ta tahab, et teda koheldaks. (Luuka 6:31.) Birgitile on andmise rõõm tasu omaette.

MÕTTEAINET

  • Kumba neist kahest sa meelsamini oma sõbraks tahaksid?

  • Kumb neist on ilmselt rohkem rahul oma suhetega, mis tal on teiste inimestega?

  • Kui sa tunned end üksildasena, siis kas su suhtumine sarnaneb rohkem Andra või Birgiti omaga?

Tõenäoliselt tunned sa inimesi, kes on võrreldavad Benno ja Birgitiga. Ehk oled ka ise selline. Sel juhul oled arvatavasti nõus, et suhtumisest sõltub elus väga palju. Aga mis siis, kui sa sarnaned hoopis Arturi ja Andraga? Vaatame kolme Piibli nõuannet, mis võivad aidata sul raskustele optimistlikumalt vastu astuda.

 1. TÕRJU PESSIMISTLIKKE MÕTTEID

PIIBEL ÜTLEB: „Kui raskel ajal meelt heidad, on su jõud kasin.” (Õpetussõnad 24:10.)

MIS ON SELLE TEKSTI IVA? Pessimism imeb sinust välja jõu, mida sa vajad, et olukorda parandada või sellega võimalikult hästi toime tulla.

NÄIDE ELUST. Juliza lapsepõlv polnud kaugeltki roosiline. Tema isa oli alkohoolik, nende pere elas vaesuses ja pidi mitu korda elukohta vahetama. Algul nägi Juliza oma elu väga süngetes toonides. Kuid tema suhtumine muutus. Juliza räägib: „Juba enne kui mu vanemad oma raskustest jagu said, hakkasin tänu Piiblile oma elu helgemana nägema. Nüüdki hoiavad Piibli mõtted mind pessimismi langemast. Kui siis keegi käitub nii, nagu mulle ei meeldi, püüan mõista, miks ta nii käitub.”

Piiblis on tõesti head põhimõtted, nagu Julizagi tõdes. Piibli nõuanded võivad aidata ka sinul ebasoodsa eluolukorraga toime tulla. Üks neist nõuannetest on kirjas tekstis Efeslastele 4:23 ja see kõlab: „Teil tuleb üha uuendada oma mõtteviisi.”

Nagu see kirjakoht näitab, pole meie kellegi mõtteviis kivisse raiutud. Seda saab muuta. Kuid selle muutmine nõuab pidevat tööd. Sellepärast see salm ütlebki, et meil tuleb „üha uuendada oma mõtteviisi”.

2. KESKENDU HEALE OMA ELUS

PIIBEL ÜTLEB: „Rusutule on kõik päevad kehvad, kuid rõõmsal südamel on alati pidu.” (Õpetussõnad 15:15.)

MIS ON SELLE TEKSTI IVA? Kui näed kõike mustades värvides, tunned end rõhutuna, ja nii on kõik päevad sünged. Kui aga keskendud heale, on su süda rõõmus ja sa võid olla isegi õnnelik. Valik on sinu.

NÄIDE ELUST. Yankol eemaldati mitme operatsiooni käigus ajukasvaja, misjärel tema liikumis- ja kõnevõime on olnud piiratud. Aastaid oli ta sügavas masenduses, kuna ta tundis, et tema olukord ei luba tal varem seatud eesmärke saavutada. Siis ta aga muutis oma mõttemalli. „Püüdsin mitte keskenduda oma piirangutele ja harjutasin end mõtlema heale,” ütleb Yanko.

Yankole on suureks abiks Piibli lugemine. „See aitab mõelda häid mõtteid,” ütleb ta. „Ma pole oma pikaajalisi eesmärke küll täiesti maha matnud, kuid keskendun peamiselt väiksematele eesmärkidele, mis on juba nüüd saavutatavad. Kui muremõtted pähe kipuvad, mõtlen sellele, kui palju põhjusi mul on olla õnnelik.”

Sinagi võid tõrjuda pessimistlikke mõtteid ja mõelda sellele, mis su elus head on. Kui pead toime tulema mingi katsumusega – näiteks tervisehäirega nagu Yanko –, siis tasuks sul järele mõelda, kas su olukord on tegelikult ikka lootusetu. Kas oled tõesti jõudnud tupikusse või on su teel lihtsalt takistus, mida on võimalik ületada? Peleta negatiivsed mõtted eemale, keskendudes millelegi ülesehitavale.

 3. TEE MIDAGI TEISTE HEAKS

PIIBEL ÜTLEB: „Andmine teeb õnnelikumaks kui saamine.” (Apostlite teod 20:35.)

MIS ON SELLE TEKSTI IVA? Heast südamest andmine toob väga palju rõõmu. Miks? Sellepärast et me oleme loodud tegema midagi rohkemat kui hoolitsema üksnes iseenda vajaduste eest. (Filiplastele 2:3, 4; 1. Johannese 4:11.) Andmise rõõm aitab saada hakkama ebasoodsate eluolukordadega.

NÄIDE ELUST. Josuél on spina bifida, raskekujuline lülisamba defekt. Ta on sageli suurtes valudes. Ometi on tema elu rahuldust pakkuv, kuna ta teeb palju teiste heaks. Ta ütleb: „Mõtlen, mida kasulikku ma saaksin kellegi heaks teha, mitte et ma nagunii ei suuda midagi teha. Püüan leida võimalusi teisi aidata ja see teeb mind õnnelikuks.”

MIDA SA SAAD TEHA

Otsi võimalusi head teha. Näiteks kas võiksid haigele naabrile toitu valmistada? Kas tead mõnd eakat inimest, kes vajaks abi kodustes töödes?

Hoolitse oma suhtumise eest, nagu sa hoolitseksid aia eest. Kisu välja pessimismijuured. Külva optimismiseemneid ja väeta neid tegudega, millest võrsuvad positiivsed emotsioonid. Siis lõikad head vilja, mis toob sulle palju rõõmu. Ja see kinnitab sulle, et hoiak muudab mõndagi.

Nagu mõned inimesed ütlevad oma tervise pärast ei teatud toitudele, võid sa öelda ei kahjulikele mõtetele.