Laevaettevõtjatele valmistavad peavalu vääneljalalised ja teised mereorganismid, kes kinnituvad laevakere külge. Selline biosaaste aeglustab laevade liikumist ja suurendab kütusekulu, samuti tuleb selle tõttu iga mõne aasta tagant laevu puhastusse viia. Teadlased püüavad leida lahendust loodusest.

Mõtteainet. Uuringud näitavad, et pikkuim-pilootvaala (Globicephala melas) nahk on isepuhastuv. See on kaetud imepeenete nanokurdudega, mis takistavad vääneljalaliste vastsete kinnitumist. Kurdude vahel on vetikaid ja baktereid kahjutuks tegev lima, mida vaal eritab, kui ta oma nahka vahetab.

Teadlased kavatsevad rakendada vaala isepuhastussüsteemi laevakerede juures. Varem kaeti laevad tavaliselt kattumisvastase värviga, kuid hiljuti keelustati sellised värvid nende mürgise toime tõttu mereelustikule. Teadlased pakuvad lahendusena välja katta laevakered peene metallvõrguga, mille all olevatest avaustest eritub bioloogiliselt ohutuid kemikaale. Need kemikaalid muutuvad mereveega kokku puutudes viskoosseks geeliks, moodustades justkui naha, mis katab kogu laevakere. Mõne aja pärast tuleb see 0,7 millimeetri paksune kiht kere küljest lahti koos kõikide laeva külge kinnitunud organismidega. Seejärel tekitab süsteem uue kattekihi.

Vääneljalalised aeglustavad laevade liikumist ning on raskesti eemaldatavad

Laboratoorsed uuringud on näidanud, et see süsteem on võimeline vähendama laevade biosaastumist 100 korda. Laevaettevõtetele oleks see suur võit, sest aluste dokki toomine puhastamiseks on üpriski kulukas.

Mida sina arvad? Kas pilootvaala isepuhastuv nahk on arenenud evolutsiooni teel või on see kellegi kavandatud?