Terviseprobleemid esinevad mitmel erineval kujul.

•   Mõnel inimesel on haigus, mille sümptomid on silmaga nähtavad, kuid on ka haigusi, mille mõju tunneb vaid haige ise.

•   Mõned terviseprobleemid teevad muret puhuti ehk n-ö vaid külastavad meid, samas kui teised terviseprobleemid „kolivad sisse” ja mõjutavad tõsiselt inimese igapäevaelu.

•   On haigusi, mida saab ravida või kontrolli all hoida, kuid on ka süvenevaid haigusi, mis võivad koguni eluohtlikud olla.

 Noored seisavad silmitsi väga erinevate terviseprobleemidega. Selles artiklis teeme tutvust nelja noorega, kes kogevad tõsiseid terviseprobleeme. Kui ka sind vaevab mõni haigus, võivad nende mõtted sind julgustada.

•  GUÉNAELLE

•  ZACHARY

•  ANAÏS

•  JULIANA

 Minu jaoks on kõige raskem leppida oma piiratusega. On nii palju asju, mida ma teha tahan, kuid iga päev tuleb mul oma olukorraga arvestada.

 Mul on neuromuskulaarne häire, mis takistab mu ajul kehale informatsiooni edastada. Mu erinevad kehaosad hakkavad vahel värisema või muutuvad halvatuks. Mõnikord on mul raske liikuda, rääkida, lugeda, kirjutada ja teistest aru saada. Väga rasketel hetkedel palvetavad kogudusevanemad koos minuga. Kui nad seda teevad, tunnen end kohe rahulikumana.

 Mis tahes katsumusi ma ka ei kohtaks, tunnen, et Jumal Jehoova on mulle alati toeks. Ma tahan teenida Jehoovat kogu südamest ja ma ei lase haigusel end takistada. Minu jaoks on kõige tähtsam aidata teistelgi tundma õppida Piibli tõotust, mis ütleb, et peagi muudab Jehoova maa paradiisiks, kus ei ole enam kannatusi (Ilmutus 21:1—4).

 Mõtteainet. Kuidas võiksid sinagi Guénaelle’i sarnaselt väljendada oma kaastunnet teiste vastu? (1. Korintlastele 10:24.)

 Kui olin 16, avastati mul agressiivse kuluga ajukasvaja. Arstid ütlesid, et mul on jäänud elada vaid kaheksa kuud. Sellest hetkest alates olen oma elu eest võidelnud.

 Kasvaja asukoha tõttu on mu parem kehapool praeguseks halvatud. Kuna ma ei saa kõndida, peab keegi alati kodus olema, kui ma liikuda tahan.

 Oma haiguse süvenemise tõttu on mul raske end selgelt väljendada. Ma olin varem väga aktiivne — mulle meeldis veesuusatamine, korvpall ja võrkpall. Kuna olen Jehoova tunnistaja, osalesin aktiivselt kristlikus teenistuses. Ma arvan, et enamik inimesi ei mõista, mis tunne on kaotada võime teha asju, mida sa nii väga armastad.

 Mind julgustavad kirjakohas Jesaja 57:15 toodud sõnad, kuna need kinnitavad, et Jehoova paneb tähele neid, kel on rõhutud vaim, ja ta hoolib neist. Piiblitekstis Jesaja 35:6 lubab Jehoova, et ma saan tulevikus jälle kõndida ja teda täiuslikult tervena teenida.

 Kuigi vahel on mul oma haigusega väga raske toime tulla, olen ma kindel, et Jehoova toetab mind. Tänu palvele on mul alati keegi, kellega rääkida, kui tunnen end rõhutuna või kardan oma elu pärast. Miski ei saa mind lahutada Jehoova armastusest (Roomlastele 8:39).

 Zachary suikus surmaunne 18-aastaselt, kaks kuud pärast seda intervjuud. Tema usk Jumala lubadusse, äratada surnud üles paradiislikule maale, püsis lõpuni kindlana.

 Mõtteainet. Kuidas aitab palve sinul nagu Zacharylgi Jumala armastusse jääda?

 Kõigest mõne päeva vanuselt oli mul aju verejooks. Seetõttu on mul puue, mis mõjutab kogu minu keha, eriti jalgu.

 Praegu saan käia lühikesi vahemaid käimisraami abil, kuid tavaliselt liigun ringi ratastoolis. Kuna mul on ka lihastõmblused, on mul raske teha täpseid liigutusi, näiteks käsitsi kirjutada.

 Lisaks stressile oma seisundi pärast, on ka ravi olnud üsna vaevarikas. Nii kaua kui mäletan, olen füsioterapeudi juures käinud mitu korda nädalas. Esimest korda tehti mulle operatsioon, kui olin viieaastane. Pärast seda on mind veel kolmel korral opereeritud. Neist viimased kaks olid minu jaoks eriti rängad, kuna pidin taastumise ajal kolm kuud kodunt eemal olema.

 Pere on olnud mulle suureks abiks. Me naerame koos ja see aitab mind, kui olen madalseisus. Ema ja õed aitavad mul hea välja näha, sest üksi ma seda teha ei saa. Mul on nii kahju, et mul pole võimalik kanda kõrgete kontsadega kingi. Ühel korral see mul siiski õnnestus, kui ma väike olin ja roomasin ringi käed kingade sees. Saime selle üle kõvasti naerda.

 Ma ei lase haigusel oma elu dikteerida. Ma õpin uusi keeli. Ja ujumine teeb tasa selle, et ma ei saa surfata ega lumelauaga sõita. Nagu teistelegi Jehoova tunnistajatele, meeldib mullegi käia oma usku teistega jagamas. Mulle tundub, et inimesed panevad hoolega tähele, kui ma nendega vestlen.

 Vanemad õpetasid mulle juba varakult, et mu olukord on vaid ajutine. Alates sellest ajast olen kasvatanud usku Jehoovasse ja tema lubadusse teha lõpp kõigile kannatustele, sealhulgas minu omadele. See annab mulle jõudu edasi minna (Ilmutus 21:3, 4).

 Mõtteainet. Mida võiksid sinagi teha, et terviseprobleem ei dikteeriks sinu elu?

 Mul on piinarikas autoimmuunhaigus, mis võib kahjustada südant, kopse ja verd. See on juba kahjustanud mu neere.

 Kümneaastaselt diagnoositi mul luupus. See on haigus, mis on põhjustanud mulle valu, väsimust ja meeleolumuutusi. Vahel kogen väärtusetustunnet.

 Kui olin 13-aastane, külastas meid üks Jehoova tunnistaja. Ta luges mulle Piiblist Jesaja 41:10, kus Jehoova ütleb: „Ära karda, sest mina olen sinuga ... ma toetan sind oma õiguse parema käega.” Tollest hetkest alates hakkasin Jehoova tunnistajatega Piiblit uurima. Praegu, kaheksa aastat hiljem, teenin Jehoovat kogu südamest ja olen otsustanud, et ma ei lase haigusel oma elu juhtida. Tunnen, et Jehoova aitab mul hoida positiivset suhtumist, andes mulle „jõudu, mis ületab tavapärase” (2. Korintlastele 4:7).

 Mõtteainet. Kuidas võib Jesaja 41:10 aidata ka sinul säilitada positiivset ellusuhtumist?