Hüppa sisu juurde

NOORED KÜSIVAD

Mida ma peaksin teadma seksuaalvägivallast? (1. osa) Ettevaatusabinõud

Mida ma peaksin teadma seksuaalvägivallast? (1. osa) Ettevaatusabinõud

 Mis on seksuaalvägivald?

Kuigi seksuaalvägivalda defineeritakse paiguti erinevalt, viitab see enamasti mistahes soovimatule seksuaalkontaktile, mille puhul võib olla tarvitatud ka jõudu. See võib hõlmata lapse või teismelise seksuaalset ahistamist, verepilastust, vägistamist või seksuaalset ärakasutamist mõne nii-öelda abivalmis professionaali nagu arsti, õpetaja või vaimuliku poolt. Mõningaid ohvreid, keda on rünnatud kas verbaalselt või füüsiliselt, on ähvardatud, et kui nad juhtunust teada annavad, siis läheb neil halvasti.

Ühe küsitluse kohaselt kogeb üksnes USA-s igal aastal peaaegu veerand miljonit inimest seksuaalvägivalda. Ligi pooled neist on 12–18-aastased.

 Mida oleks hea teada?

  • Piibel mõistab seksuaalvägivalla hukka. Piiblis räägitakse Soodoma seksinäljas rahvajõugust, kes püüdis 4000 aasta eest vägistada kaht seda linna külastanud meest. Selle intsidendi peale hävitas Jehoova Soodoma linna. (1. Moosese 19:4–13.) Lisaks keelas umbes 3500 aastat tagasi antud Moosese seadus verepilastuse ja mistahes seksuaalvägivalla pereliikmete suhtes. (3. Moosese 18:6.)

  • Enamik ründajaist on ohvritele tuttavad. „Kahel juhtumil kolmest tunneb ohver oma ründajat,” sõnab raamat „Talking Sex With Your Kids”. „Tegemist pole kellegi võõraga, kes kuskilt prügikasti tagant ootamatult välja kargab.”

  • Seksuaalvägivalda kogevad nii naised kui ka mehed. USA-s on umbes 10 protsenti ohvritest mehed. Seksuaalvägivalla vastase organisatsiooni RAINN (Rape, Abuse & Incest National Network) andmetel võivad meesohvrid karta, et selline rünnak muudab nad geiks või et nad pole enam nii mehelikud.

  • Seksuaalvägivalla vohamises pole midagi üllatavat. Piibel ennustas, et „viimseil päevil” on paljud inimesed „kalgid oma pereliikmete vastu, ... enesevalitsuseta, metsikud”. (2. Timoteosele 3:1–3.) Need jooned ilmnevad kahtlemata nendes, kes püüavad teisi seksuaalselt ära kasutada.

  • Seksuaalvägivallas ei ole süüdi ohver. Mitte keegi ei ole seksuaalset vägivalda ära teeninud. Kuritarvitaja üksi vastutab enda tegude eest. Siiski saad sa midagi ette võtta, et vähendada seksuaalrünnaku tõenäosust.

 Mida saad ette võtta?

  • Ole ettevalmistunud. Mõtle juba eelnevalt läbi, mida sa teed, kui keegi — olgu see kasvõi su tüdruk- või poiss-sõber või sugulane — püüab sulle seksuaalselt läheneda. Noor naine nimega Erin soovitab, et kui valmistuda kaaslaste mistahes survele vastu seisma, oleks hea võimalik olukord läbi mängida ja mõelda, kuidas sa sellele reageerid. Erin jätkab: „See võib tunduda tobe, kuid tegelikus elus võib see sul aidata olukorrast puhtalt pääseda.”

    Piibel ütleb: „Jälgige siis hoolikalt, et te ei elaks nagu rumalad, vaid nagu targad, ... sest päevad on kurjad.” (Efeslastele 5:15, 16.)

    Küsi endalt: „Mida ma teeksin, kui keegi puudutaks mind viisil, mis tekitab minus ebamugavust?”

  • Mõtle valmis varuväljapääs. Organisatsioon RAINN soovitab, et sul võiks olla „mingi salasõna oma sõprade või perekonna jaoks. Nii et kui tunned end ebamugavalt, saad neile vabalt helistada ja nendega rääkida, ilma et su kaaslane midagi kahtlustaks. Su sõbrad või mõni pereliige saab siis sulle järele tulla või anda sulle põhjuse lahkumiseks.” Sa võid säästa end suurest südamevalust, vältides ohtlikke olukordi juba eos.

    Piibel ütleb: „Arukas näeb ohtu ja poeb peitu, kuid kogenematud lähevad edasi ja saavad kannatada.” (Õpetussõnad 22:3.)

    Küsi endalt: „Mis varuväljapääs mul on?”

    Olgu sul alati varuväljapääs

  • Pane paika piirid ja pea neist kinni. Kui käid näiteks kellegagi kohtamas, siis võiksid temaga arutada, milline käitumine on sobilik ja milline mitte. Kui su partneri arvates on selliste piiride seadmine rumal mõte, siis vajad sa teistsugust partnerit — sellist, kes peab lugu su väärtushinnangutest.

    Piibel ütleb: „Armastus ... ei käitu sündsusetult, ei taotle omakasu.” (1. Korintlastele 13:4, 5.)

    Küsi endalt: „Missugused on minu väärtushinnangud? Milline käitumine ületab sündsuse piiri?”