Hüppa sisu juurde

NOORED KÜSIVAD

Mida teha, kui mind seksuaalselt ahistatakse?

Mida teha, kui mind seksuaalselt ahistatakse?

 Mis on seksuaalne ahistamine?

Seksuaalne ahistamine on igasugune soovimatu seksuaalne käitumine, näiteks puudutamine või seksuaalse sisuga kommentaaride tegemine. Kuid mõnikord võib olla raske aru saada, kust läheb piir naljategemise, flirtimise ja seksuaalse ahistamise vahel.

Kas sa tead, mis vahe neil on?  Testi end, kas tunned seksuaalse ahistamise ära.

Kahjuks ei lõppe seksuaalne ahistamine siis, kui lõpetad kooli. Ent kui arendad praegu enesekindlust ja oskusi, kuidas seksuaalse ahistamisega toime tulla, siis oled paremini selleks valmis oma tulevases töökohas. Ja võib-olla õnnestub sul ahistaja tegevusele isegi lõpp teha, nii et ta ei saa ahistada teisi.

 Mida ette võtta, kui mind ahistatakse?

Seksuaalne ahistamine lõppeb tõenäolisemalt siis, kui oskad seda ära tunda ja tead, kuidas sellele reageerida. Vaatame kolme olukorda ja seda, kuidas igaühes neist käituda.

OLUKORD:

„Töö juures olid mõned vanemad mehed, kes rääkisid mulle pidevalt, et ma olen ilus ja et nad sooviksid olla 30 aastat nooremad. Üks neist tuli koguni mu selja taha ja nuusutas mu juukseid!” (Tabitha, 20 a.)

Tabitha võiks mõelda: „Kui ma lihtsalt ei tee välja ning kannatan selle ära, siis ehk see lõppeb.”

Miks pole sellest ilmselt abi? Eksperdid ütlevad, et kui ohver ei tee seksuaalsest ahistamisest välja, siis sageli see jätkub ja läheb isegi hullemaks.

Proovi hoopis järgmist. Võta julgus kokku ja ütle oma ahistajale rahulikult, kuid selgelt, et tema sõnad ja käitumine pole sulle vastuvõetavad. „Kui mõni mees mind sobimatult puudutab,” ütleb 22-aastane Taryn, „siis ütlen talle otse, et ta seda mitte kunagi enam ei teeks. Tavaliselt see üllatab teda.” Kui ahistaja ei jäta sind rahule, siis jää ikkagi endale kindlaks ja ära anna alla. Piibel annab kõrgete moraalinormide järgimise kohta sellist nõu: „Seiske kindlalt, näidake küpsust, olge veendunud” (Koloslastele 4:12, „The New Testament in Contemporary Language”).

Mida aga teha siis, kui ahistaja ähvardab sulle halba teha? Sellisel juhul ära lasku temaga vaidlusse. Püüa lahkuda nii kiiresti kui võimalik ja pöördu abi saamiseks usaldusväärse täiskasvanu poole.

OLUKORD:

„Kui ma käisin kuuendas klassis, siis ükskord juhtus, et kaks tüdrukut haarasid minust koridoris kinni. Üks neist oli lesbi ja ta tahtis, et ma temaga käima hakkaksin. Ehkki ma keeldusin, ahistasid nad mind vahetundides pidevalt. Kord surusid nad mind koguni vastu seina!” (Victoria, 18 a.)

Victoria võiks mõelda: „Kui ma sellest kellelegi räägiksin, siis arvataks, et ma olen mingi nõrguke, ja võib-olla keegi isegi ei usuks”

Miks pole sellistest mõtetest ilmselt abi? Kui sa hoidud sellest kellelegi rääkimast, siis ahistaja jätkab oma tegevust ja võib ahistada ka teisi (Koguja 8:11).

Proovi hoopis järgmist. Otsi abi. Su vanemad ja õpetajad võivad aidata sul ahistajaga toime tulla. Aga kui need, kellele sa sellest räägid, ei võta sind tõsiselt? Siis tee nii: iga kord, kui sind ahistatakse, kirjuta üksikasjad üles. Pane kirja kuupäev, kellaaeg ja paik, kus see toimus, ning samuti see, mida ahistaja ütles või tegi. Anna sellest koopia oma vanemale või õpetajale. Paljud inimesed suhtuvad kirjalikku kaebusse tõsisemalt kui suulisse.

OLUKORD:

„Ma tõesti kartsin ühte poissi, kes oli ragbi meeskonnas. Ta oli peaaegu 2 meetrit pikk ja kaalus umbes 130 kilo! Ta oli pähe võtnud, et saab mu kätte. Peaaegu iga päev tülitas ta mind, ja nii kogu aasta. Ühel päeval olime klassiruumis vaid kahekesi ja ta hakkas mulle lähenema. Hüppasin püsti ja jooksin uksest välja.” (Julieta, 18 a.)

Julieta võiks mõelda: „Poisid lihtsalt ongi sellised.”

Miks pole sellest ilmselt abi? Sinu ahistaja ei muuda oma käitumist, kui kõik seda normaalseks peavad.

Proovi hoopis järgmist. Seisa vastu kiusatusele asi naljaks keerata või lihtsalt naeratada. Hoolitse selle eest, et sinu reaktsioon — sealhulgas ka su näoilme — teeks ahistajale selgeks, et selline käitumine ei ole sulle vastuvõetav.

 Mida sina teeksid, kui sattuksid sellisesse olukorda?

1. TÕSIELUJUHTUM.

„Mulle üldse ei meeldi inimeste vastu ebasõbralik olla. Kui poisid mind ahistasid, siis käskisin neil küll lõpetada, aga ma polnud kuigi kindlameelne ja nendega rääkides ma tihti isegi naeratasin. Nad arvasid, et ma flirdin.” (Tabitha)

  • Kui sa oleksid Tabitha, siis kuidas oleksid sina nende ahistajatega toiminud? Miks?

  • Mis võib panna ahistaja mõtlema, et sa flirdid temaga?

2. TÕSIELUJUHTUM.

„Kõik algas sellest, et poisid tegid kehalise kasvatuse tunnis minu kohta paar nilbet märkust. Mõne nädala jooksul ma lihtsalt ignoreerisin neid, aga asi läks aina hullemaks. Poisid istusid mu kõrvale ja panid käe mulle ümber. Tõukasin nad eemale, aga nad ei jätnud järele. Viimaks andis üks poistest mulle paberitüki alandava sõnumiga. Andsin selle oma õpetajale. See poiss visati koolist välja. Sain aru, et oleksin kohe alguses pidanud õpetaja poole pöörduma!” (Sabina)

  • Mis sa arvad, miks Sabina varem õpetaja juurde ei läinud? Kas ta tegi õigesti? Miks sa nii vastad?

3. TÕSIELUJUHTUM.

„Mu vennale Gregile hakkas tualettruumis üks poiss ligi ajama. Ta tuli talle väga lähedale ja ütles: „Suudle mind.” Greg keeldus, aga see poiss ei läinud ära. Gregil tuli ta endast lausa eemale tõugata.” (Suzanne)

  • Mis sa arvad, kas tegu oli seksuaalse ahistamisega? Miks sa nii vastad?

  • Miks mõned poisid ei taha rääkida, et teine poiss on neid seksuaalselt ahistanud?

  • Kas sinu arvates käitus Greg selles olukorras õigesti? Mida sina oleksid teinud?

Loe lisa: Vaata raamatust „Noored küsivad. Praktilisi vastuseid”, 1. köide, peatükki 32 „Kuidas kaitsta end seksuaalkurjategijate eest?”