Hüppa sisu juurde

NOORED KÜSIVAD

Kuidas muretsemist ohjes hoida?

Kuidas muretsemist ohjes hoida?

 Mille pärast sa muretsed?

Kas ka sinul on mõnikord samasugused tunded nagu allpool tsiteeritud noortel?

„Mõtlen pidevalt, mis kõik võib juhtuda, näiteks „mis siis, kui satume liiklusõnnetusse” või „mis siis, kui meie lennuk alla kukub”. Ma olen mures asjade pärast, mille pärast ratsionaalselt mõtlev inimene ei muretseks.” (Charles)

„Olen kogu aeg ärevil. Tunnen, nagu oleksin hamster jooksurattas: rabelen end või surnuks, aga eriti midagi korda ei saada.” (Anna)

„Mõnikord öeldakse mulle, et küll sa oled õnnelik, et veel koolis käid. Neil pole aimugi, kui pingeline koolielu tegelikult on.” (Daniel)

„Olen pidevalt pinges. Mul on kogu aeg tunne, et üks kohustus ajab teist taga.” (Laura)

Tõsiasi. Me elame karmil ajal, nagu Piibel ütleb. (2. Timoteosele 3:1.) Seetõttu ei pääse murede eest ka noored.

 Kas igasugune muretsemine on halb?

Ei ole. Näiteks on Piibli järgi igati normaalne tunda muret nende heaolu pärast, keda me armastame. (1. Korintlastele 7:32–34; 2. Korintlastele 11:28.)

Ja olgem ausad, muretsemine võib panna meid tegutsema. Näiteks oletame, et sul on järgmisel nädalal kontrolltöö. Muretsemine selle pärast võib sundida sind juba sellel nädalal selleks õppima, mis omakorda võib tuua sulle parema hinde.

Teinekord võib muretunne hoiatada sind ohu eest. „Muretunne võib anda märku, et sinu tegutsemisviis on vale ning et peaksid midagi muutma, et su südametunnistus võiks rahul olla,” ütleb neiu nimega Serena. (Võrdle Jaakobuse 5:14.)

Tõsiasi. Muretsemine võib olla kasulik — seni kuni see ajendab sind õigeid asju tegema.

Aga mis siis, kui oled suure muretsemisega eksinud negatiivsete mõtete keerdkäigustikku?

Muretsemine võib tekitada tunde, nagu oleksid eksinud keerdkäigustikus, kuid keegi, kes näeb olukorda teisest vaatenurgast, võib aidata sul väljapääsu leida

Näide. „Ma lähen närvi, kui kujutan ette, milliseks mingi keeruline olukord võib kujuneda,” räägib 19-aastane Richard. „Ketran seda olukorda oma peas, kuni mu närvid on täitsa krussis.”

Piiblis öeldakse, et „südamerahu on ihule terviseks”. (Õpetussõnad 14:30, allmärkus.) Muretsemine seevastu võib kaasa tuua mitmeid kehalisi vaevusi, nagu peavalu, peapööritus, seedehäired ning südamepekslemine.

Mida teha, kui tundub, et muretsemine toob rohkem kahju kui kasu?

 Mida sa saad teha

  • Mõtle, kas muretsemine on antud olukorras õigustatud. „Üks asi on olla mures, et kõik vajalik saaks tehtud; hoopis teine asi on üleliia muretseda. Mulle meenub üks ütlemine, et muretsemine on nagu kiiktoolis kiikumine: see kulutab su energiat, aga ei vii sind kusagile.” (Katherine)

    Piibel ütleb: „Kes teist suudab muretsemisega oma elu küünragi võrra pikendada?” (Matteuse 6:27.)

    Mis on selle teksti iva. Kui muretsemine just ei vii sind probleemi lahendusele lähemale, siis see vaid süvendab probleemi või saab ise probleemiks.

  • Ära muretse ette. „Mõtle, kas sellel, mille pärast sa praegu mures oled, on mingit tähtsust ka homme, kuu aja pärast, aasta pärast või viie aasta pärast.” (Anthony)

    Piibel ütleb: „Ärge olge mures homse päeva pärast, sest homsel päeval on omad mured. Igale päevale piisab omast vaevast.” (Matteuse 6:34.)

    Mis on selle teksti iva. Pole mõtet muretseda homsete asjade pärast. Paljud neist ei pruugi probleemiks kujunedagi.

  • Lepi asjadega, mida ei saa muuta. „Parim, mida sa saad teha, on valmistuda mingiks olukorraks nii hästi kui võimalik, kuid sul tuleb leppida tõsiasjaga, et kõik ei sõltu sinust.” (Robert)

    Piibel ütleb: „Kiire ei võida alati jooksu ... ega taiplikul [ole alati] edu, sest ettearvamatud sündmused tabavad neid kõiki.” (Koguja 9:11.)

    Mis on selle teksti iva. Mõnikord pole võimalik muuta olukorda, kuid saab muuta oma suhtumist.

  • Vaata asju õigest perspektiivist. „Olen leidnud, et mul tuleb näha tervikpilti, mitte stressata pisiasjade pärast. Tuleb valida, mis on tähtsam, ning oma energia sinna suunata.” (Alexis)

    Piibel ütleb: „[Tehke] alati kindlaks, mis on esmatähtis.” (Filiplastele 1:10.)

    Mis on selle teksti iva. Kui vaatame asju õigest perspektiivist, siis ei mata mured meid enda alla.

  • Räägi kellegagi. „Kui ma kuuendas klassis käisin, olin tihti juba koolist tulles mures järgmise päeva pärast. Õnneks olid mu ema ja isa alati valmis mind kuulama. Sain neid usaldada ja nendega vabalt rääkida. See aitas mul järgmisele päevale vastu minna.” (Marilyn)

    Piibel ütleb: „Mure rõhub südant, kuid hea sõna toob südamele rõõmu.” (Õpetussõnad 12:25.)

    Mis on selle teksti iva. Sinu ema või isa või sõber võib anda sulle head nõu, kuidas vähem muretseda.

  • Palveta. „Mind aitab palvetamine, just see, kui palvetan kuuldavalt. See võimaldab mul oma mure välja öelda, selle asemel et seda oma mõtteis hoida. Samuti aitab palvetamine mul tajuda, et Jehoova on suurem kui mu mure.” (Laura)

    Piibel ütleb: „Heitke kõik oma mured tema peale, sest ta hoolib teist.” (1. Peetruse 5:7.)

    Mis on selle teksti iva. Palve ei ole lihtsalt abinõu enesetunde parandamiseks. Palve on suhtlemine Jumal Jehoovaga, kes on tõotanud: „Ära muretse, sest mina olen su Jumal. Ma teen sind tugevaks, ma aitan sind.” (Jesaja 41:10.)