Hüppa sisu juurde

NOORED KÜSIVAD

Loomine või evolutsioon? (3. osa) Miks uskuda loomist?

Loomine või evolutsioon? (3. osa) Miks uskuda loomist?

„Kui sa usud loomist, võivad teised arvata, et sa oled rumal, et sa hoiad kinni lapsikutest mõtetest, mis vanemad sulle pähe on pannud, või et mingi religioon on sulle ajuloputuse teinud.” (Jeanette)

Kas sa tunned samamoodi nagu Jeanette? Kui jah, võid hakata kahtlema, kas ikka tasub uskuda loomist. Kellelegi ju ei meeldi, kui teda võhiklikuks peetakse. Mis võib sind aidata?

 Mis võib teha loomisse uskumise raskeks

1. Kui sa usud loomist, võidakse arvata, et sa oled teaduse vastu.

„Minu õpetaja ütles, et loomist usuvad need, kes ei vaevu otsima mingit muud selgitust sellele, kuidas maailm toimib.” (Maria)

Mida oleks hea teada. Need, kes midagi sellist väidavad, pole kursis faktidega. Näiteks sellised kuulsad teadlased nagu Galileo Galilei ja Isaac Newton uskusid Loojasse. See aga ei takistanud neid armastamast ka teadust. Ka nüüdisajal on teadlasi, kes sugugi ei arva, et usk loomisse on teadusega vastuolus.

Soovitus. Kirjuta Vahitorni VEEBIRAAMATUKOGU otsingukasti väljend „põhjendab oma usku” (koos jutumärkidega), et leida näiteid neist, kes töötavad meditsiini või teaduse vallas, kuid usuvad siiski loomist. Püüa leida sealt vastus sellele, kuidas nad jõudsid järelduseni, et on olemas Looja.

Kokkuvõtteks. Kui sa usud loomist, ei tähenda see sugugi, et oled teaduse vastu. Tegelikult on nii, et kui su teadmised looduse kohta kasvavad, võib su usk loomisse koguni tugevneda. (Roomlastele 1:20.)

2. Kui sa usud Piibli loomislugu, võidakse sind pidada usufanaatikuks.

„Paljude meelest on loomisse uskumine naeruväärne. Nende arvates on Piibli loomislugu puhas muinasjutt.” (Jasmine)

Mida oleks hea teada. Inimestel on Piibli loomisloost sageli valearusaamu. Näiteks väidavad mõned kreatsionistid, et maa on loodud suhteliselt hiljuti ja et elu maa peal loodi kuue 24-tunnise päevaga. Piibel ei toeta kumbagi neist väidetest.

  • 1. Moosese 1:1 ütleb lihtsalt: „Alguses lõi Jumal taeva ja maa.” Need sõnad pole vastuolus teaduslike tõenditega, et maakera on miljardeid aastaid vana.

  • 1. Moosese raamatus võidakse sõnaga „päev” mõelda pikki ajalõike. Näiteks tekstis 1. Moosese 2:4 nimetatakse kõiki kuut loomispäeva üheks päevaks.

Kokkuvõtteks. Piibli loomislugu on teaduslike faktidega kooskõlas.

 Mõtiskle oma uskumuste üle

Loomisse uskumine ei nõua pimedat usku, vaid see on loogilise arutlemise tulemus. Mõtle järgnevale.

Me kõik teame, et asjad ei teki iseenesest. Kui sa vaatad näiteks fotoaparaati, lennukit või maja, siis järeldad loogiliselt, et keegi on need teinud. Miks peaksid siis selle loogika hülgama, kui mõtled inimese silma, taeva all lendava linnu või planeet Maa peale?

Mõtteainet. Insenerid püüavad jäljendada lahendusi, mida nad näevad looduses, selleks et oma leiutisi paremaks teha, ning nad ootavad õigustatult, et teised neid nende töö eest tunnustaksid. Kas on loogiline, et tunnustame küll inimestest leiutajaid ja nende töid, kuid jätame tunnustamata Looja ja tema märksa suurepärasemad kätetööd?

Kas oleks mõistlik arvata, et lennukil on kavandaja, aga linnul mitte?

 Abivahendid tõendite uurimiseks

Sa saad oma usku loomisse tugevdada, kui uurid, milliseid tõendeid võib loodusest selle kinnituseks leida.

Soovitus. Kirjuta Vahitorni VEEBIRAAMATUKOGU otsingukasti fraas „kas see on kavandatud” (koos jutumärkidega). Vali välja huvipakkuvate pealkirjadega artiklid ajakirja Ärgake! rubriigist „Kas see on kavandatud?”. Neid artikleid lugedes pane tähele, mille poolest on kõnesolev looduse aspekt märkimisväärne ja kuidas see tõendab, et on olemas Looja.

Uuri lähemalt. Uuri lähemalt tõendeid loomise kohta, kasutades järgmisi brošüüre.

  • „Kas elu on loodud?”

    • Maakera asukoht on ideaalne ja meie planeedil on kõik tingimused eluks. (Vaata lk 4–10.)

    • Loodusest leiab näiteid, mis kinnitavad loomist. (Vaata lk 11–17.)

    • Piibli loomislugu on teadusega kooskõlas. (Vaata lk 24–28.)

  • „Elu päritolu. Viis vältimatut küsimust”

    • Elu ei saanud tekkida iseenesest eluta ainest. (Vaata lk 4–7.)

    • Elusorganismid on liiga keerukad, et olla arenenud juhtimata, iseeneslike sündmuste tagajärjel. (Vaata lk 8-12.)

    • Geneetilise koodi infomahutavus ületab kõvasti nüüdistehnika oma. (Vaata lk 13–21.)

    • Kõik eluvormid ei põlvne ühisest eellasest. Fossiilsed ladestused näitavad, et peamised loomarühmad ilmusid järsku, mitte ei arenenud järk-järgult. (Vaata lk 22–29.)

„Kõige enam veenab mind Jumala olemasolus just loodus, alates maa peal olevatest loomadest kuni universumi ja selles valitseva korrani.” (Thomas)