Hüppa sisu juurde

NOORED KÜSIVAD

Kas ropendamine on tõesti nii halb?

Kas ropendamine on tõesti nii halb?

„Olen nii harjunud ropendamist kuulma, et see isegi ei häiri mind enam. See tundub täitsa normaalne.” (Christopher, 17-aastane)

„Kui ma noorem olin, ropendasin väga palju. See harjumus hakkas väga kergesti külge ja sellest oli raske lahti saada.” (Rebecca, 19-aastane)

 Kuidas sa vastaksid?

  • Kuidas see sulle mõjub, kui kuuled teisi ropendamas?

    • See kõlab nii normaalselt, et ma ei pane seda isegi tähele.

    • See häirib mind, kuid ma lihtsalt lepin sellega.

    • See on vastik, ma ei suuda sellega harjuda.

  • Kui sageli sina ropendad?

    • Mitte kunagi

    • Mõnikord

    • Sageli

  • Kui tõsine asi on vandumine ja ropendamine sinu meelest?

    • Tühiasi

    • Tõsine asi

 Miks see on tõsine asi

Sulle võib tunduda, et ropendamine pole üldse mingi suur probleem — et maailmas on märksa hullemaid asju, mille pärast muretseda. Pealegi, võib-olla on jäänud sulle mulje, et kõik ropendavad. Kuid kas see on ikka tõsi?

Usud sa seda või mitte, kuid tegelikult on palju selliseid inimesi, kes hoiduvad halvast kõnepruugist. Nad mõistavad mõningaid tõsiasju, mille peale teised pole mõelnudki. Toome mõned näited.

  • Ropendamine räägib sinu kohta rohkemat, kui sa arvad. Su kõnest ilmneb, milline inimene sa oled. Halb kõnepruuk võib olla märk selle kohta, et sa ei hooli teiste tunnetest. Kuid kas sa ikka tahad selline olla?

    Piibel ütleb: „Mis suust välja tuleb, lähtub südamest.” (Matteuse 15:18.)

    Ropendamine on verbaalne saastamine. Miks teisi ja ennast sellega kahjustada?

  • Ropendamine võib panna sind teiste silmis halba valgusse. Raamatus „Cuss Control” öeldakse: „Meie kõnemaneerist oleneb paljuski, kes saavad meie sõpradeks, kui palju pereliikmed ja töökaaslased meist lugu peavad, kui head suhted on meil teistega, kui palju mõjuvõimu meil on, kas me saame tööd või ametikõrgendust ja kuidas võõrad meisse suhtuvad.” Seal öeldakse ka: „Mõtle, kas su suhted teistega poleks veelgi paremad, kui sa ei ropendaks.”

    Piibel ütleb: „Heitke endalt ära ... solvav kõnepruuk ja ropendamine.” (Koloslastele 3:8.)

  • Ropendamine ei tee sind sugugi nii ägedaks, kui sa arvad. Raamatus „How Rude!” ütleb Alex Packer: „Inimesi, kes vahetpidamata ropendavad, on väsitav kuulata.” Ta lisab, et rõvedusi täis sõnavara abil „ei saa end väljendada nii, et kõnest ilmneks tarkus, vaimukus, intelligentsus või empaatia. Inimene, kelle kõnepruuk on laisk, segane ja nüri, muutub selliseks ka oma mõistuse poolest”.

    Piibel ütleb: „Ärgu tulgu teie suust ühtki inetut sõna.” (Efeslastele 4:29.)

 Mida saad ette võtta

  • Püstita eesmärk. Püüa näiteks ühe kuu jooksul halvast kõnepruugist hoiduda. Kirjuta kalendrisse või tabelisse üles nii õnnestumised kui ka ebaõnnestumised — nii saad oma edenemist jälgida. Et jääda kindlaks otsusele halvast keelepruugist hoiduda, on sul ehk vaja teha järgmist.

  • Hoidu meelelahutusest, mis toidab su meelt roppustega. Piibel ütleb: „Halb seltskond rikub head kombed.” (1. Korintlastele 15:33, allmärkus.) Seltskonnaks ei pruugi olla vaid kaaslased, vaid ka näiteks filmid, videomängud ja muusika. 17-aastane Kenneth ütleb: „Kui mõni laul väga meeldib, kuna sel on kaasakiskuv rütm, on väga kerge ignoreerida seda, et seal ropendatakse, ja hakata kaasa laulma.”

  • Käitu nagu küps inimene. Mõned noored ropendavad sellepärast, et nii loodavad nad täiskasvanumad paista. See aga on kaugel tõest. Piibel ütleb, et küpsed inimesed „on oma eristusvõimet harjutamise teel treeninud vahet tegema õige ja vale vahel”. (Heebrealastele 5:14.) Sellised inimesed ei tagane oma põhimõtetest, selleks et teistele muljet avaldada.

Tõesti, ropud sõnad üksnes saastavad meelt ja õhkkonda räpaste mõtetega, mida on maailmas juba niigi liiga palju. „Ära suurenda reostust,” soovitatakse raamatus „Cuss Control”. „Tee oma osa, et verbaalset keskkonda puhtana hoida. Nii kasvatad enesest lugupidamist ja ka teised hakkavad sinust rohkem lugu pidama.”