Hüppa sisu juurde

Mis on tulejärv? Kas see on sama mis põrgu või Gehenna?

Mis on tulejärv? Kas see on sama mis põrgu või Gehenna?

Piibli vastus

Tulejärv kujutab igavest hävingut. See tähendab sama, mida Gehennagi, kuid erineb põrgust ehk surmavallast, mis on inimkonna sümboolne haud.

Mitte sõnasõnaline järv

Viis piiblisalmi, kus räägitakse tulejärvest, näitavad, et tegemist on sümboolse, mitte sõnasõnalise järvega (Ilmutus 19:20; 20:10, 14, 15; 21:8). Kes või mis visatakse tulejärve?

Igavese hävingu sümbol

Piibel näitab, et „tulejärv tähendab teist surma” (Ilmutus 20:14; 21:8). Esimene surm, mida Piibel mainib, on Aadama patu tagajärg. Seda surma saab Jumal tühistada ülesäratamisega ning lõpuks kaotab ta selle surma sootuks (1. Korintlastele 15:21, 22, 26).

Sümboolsest tulejärvest ei pääse keegi välja

Tulejärv kujutab teist ehk teistsugust surma. Kuigi ka see surm tähendab täielikku olematuse seisundit, on ta teistsugune selle poolest, et sellest surmast ülesäratamisele Piibel ei viita. Näiteks räägib Piibel, et Jeesusel „on surma ja surmavalla võtmed”, mis näitab, et tal on voli vabastada inimesed surmast, mille tõi Aadama patt (Ilmutus 1:18; 20:13; P 1997). Kuid ei Jeesusel ega kellelgi teisel ole tulejärve võtit. See sümboolne järv kujutab igavest karistust ehk igavest hävingut (2. Tessalooniklastele 1:9).

Sama mis Gehenna ehk Hinnomi org

Piiblis mainitakse sõna Gehenna (kreeka keeles geenna) 12 korda. Nagu tulejärv, on seegi igavese hävingu sümbol. Kuigi mõnes piiblitõlkes on Gehenna tõlgitud vastega „põrgu”, on selle tähendus põrgust ehk surmavallast (heebrea keeles šeool, kreeka keeles haides) siiski erinev.

Hinnomi org

Sõna Gehenna tähendab sõna-sõnalt „Hinnomi orgu”, mis viitab orule väljaspool Jeruusalemma. Piibli aegadel kasutasid linna elanikud seda orgu prügimäena. Prügi põletamiseks lõõmas seal alaline tuli ning vaglad hävitasid kõik, mis tulest alles jäi.

Jeesus kasutas väljendit Gehenna igavese hävingu sümbolina (Matteuse 23:33). Ta ütles, et Gehennas „vaglad ei sure ja tuld ei kustutata” (Markuse 9:47, 48). Nende sõnadega kirjeldas Jeesus Hinnomi orus toimuvat ning viitas ka prohvetiennustusele kirjakohas Jesaja 66:24, mis ütleb: „Kui nad välja lähevad, siis nad näevad nende meeste laipu, kes astusid üles mu vastu; sest nende uss ei sure ja nende tuli ei kustu, ja nad on jälkuseks kõigele lihale!” Jeesuse piltlik näide ei kujuta mitte piinamist, vaid täielikku hävimist. Ussid ja tuli hävitasid laipu ehk surnukehi, mitte elavaid inimesi.

Piibel ei anna vähimatki alust arvata, et Gehennast oleks võimalik naasta. „Tulejärv” ja „põlev Gehenna” tähendavad mõlemad jäävat ehk igavest hävingut (Ilmutus 20:14, 15; 21:8; Matteuse 18:9).

Mis mõttes seal „piinatakse päevad ja ööd ikka ja igavesti”?

Kui tulejärv on hävingu sümbol, siis miks ütleb Piibel, et Kuradit, metsalist ja valeprohvetit „piinatakse [seal] päevad ja ööd ikka ja igavesti”? (Ilmutus 20:10.) Vaatame nelja põhjust, miks võib öelda, et see piinamine pole sõnasõnaline.

  1. Et Kuradit saaks igavesti piinata, peaks ta igavesti elus olema. Kuid Piibel ütleb, et talle tehakse lõpp (Heebrealastele 2:14).

  2. Igavene elu on Jumala kingitus, mitte karistus (Roomlastele 6:23).

  3. Metsaline ja valeprohvet on sümbolid ning seega pole neid võimalik otseses mõttes piinata.

  4. Piibli kontekst näitab, et Kuradi piinamine tähendab talle igaveste piirangute seadmist ehk tema hävitamist.

Sõna, mida Piiblis tõlgitakse piinamiseks, võib tähendada ka piirangute seadmist. Näiteks kreeka sõna, mis tähendab „piinajaid”, on tõlgitud kirjakohas Matteuse 18:34 paljudes keeltes vastega „vangivalvurid” ja see näitab, et sõnad „piinamine” ja „piirangute seadmine” on omavahel seotud. Paralleeljutustused kirjakohtades Matteuse 8:29 ning Luuka 8:30, 31 võrdsustavad piinamise sügavikuga, mis kujutab täielikku olematust ehk surma (Roomlastele 10:7; Ilmutus 20:1, 3). Ilmutusraamatus kasutatakse sõna „piinama” sümboolses tähenduses mitmeid kordi (Ilmutus 9:5; 11:10; 18:7, 10).