Piibli vastus

Ükski inimene pole Jumalat oma ihusilmaga näinud (2. Moosese 33:20; Johannese 1:18; 1. Johannese 4:12). Piibel ütleb, et Jumal on vaim, see tähendab inimsilmaga nähtamatu eluvorm (Johannese 4:24; 1. Timoteosele 1:17).

Inglid seevastu näevad Jumalat, sest ka nemad on vaimolendid (Matteuse 18:10). Samuti näitab Piibel, et osa inimesi äratatakse pärast surma üles vaimse kehaga eluks taevas ja et siis nad näevad Jumalat (Filiplastele 3:20, 21; 1. Johannese 3:2).

Mis mõttes veel võib Jumalat näha?

Piibel räägib nägemisest sageli piltlikus tähenduses, mõeldes arusaamist (Jesaja 6:10; Jeremija 5:21; Johannese 9:39–41). Seega me võime Jumalat näha oma „südame silmadega”, kui meil on usku, nii et me tunneme teda ja hindame tema omadusi (Efeslastele 1:18). Piibel näitab, kuidas sellist usku saada.

  • Sa võid Jumala kohta palju õppida tema loomistöödest, milles ilmnevad näiteks tema armastus, heldus, tarkus ja jõud (Roomlastele 1:20). Kui jumalakartlik mees Iiob oli mõtisklenud Jumala loomistöö üle, oli tal tunne, nagu oleks Jumal olnud otse ta silme ees (Iiob 42:5).

  • Õpi Jumalat tundma piibliuurimise teel. „Kui sa teda otsid, siis sa leiad tema” (1. Ajaraamat 28:9; Laul 119:2; Johannese 17:3).

  • Sa saad palju teada Jumala kohta, kui uurid Jeesuse elu. Jeesus peegeldas täiuslikult oma isa, Jumal Jehoova isiksuseomadusi ja seepärast sai ta öelda: „Kes on näinud mind, see on näinud ka Isa” (Johannese 14:9).

  • Ela nii, et su eluviis meeldiks Jumalale, ja sa koged, kuidas ta sinu heaks tegutseb. Jeesus ütles: „Õnnelikud on need, kellel on puhas süda, sest nad saavad näha Jumalat.” Nagu eespool öeldud, äratatakse osa Jumalale meelepäraseid inimesi üles taevasse, kus nad sõna otseses mõttes näevad Jumalat (Matteuse 5:8; Laul 11:7).

Kas mitte Mooses, Aabraham ja mõned teised ei näinud Jumalat?

Mõnest piibliloost võib jääda mulje, et inimesed sõna otseses mõttes nägid Jumalat. Kaastekstist ilmneb aga, et noil puhkudel esindas Jumalat ingel või oli tegemist nägemusega.

Inglid.

Vanal ajal saatis Jumal vahel ingleid oma esindajatena inimeste juurde enda nimel rääkima (Laul 103:20). Näiteks ühel korral rääkis Jumal Moosesega põleva põõsa seest. Piiblis öeldakse, et „Mooses kattis oma näo, sest ta kartis Jumalale otsa vaadata” (2. Moosese 3:4, 6). Kaastekstist tuleb aga välja, et Mooses ei näinud mitte Jumalat, vaid tema inglit (2. Moosese 3:2).

Kui Piiblis öeldakse, et Jumal „kõneles Moosesega palgest palgesse”, tähendab see, et Jumal suhtles Moosesega lähedaselt (2. Moosese 4:10, 11; 33:11). Tegelikult aga Mooses Jumala nägu ei näinud, kuna Piibel ütleb, et teave, mis ta Jumalalt sai, „edastati inglite kaudu” (Galaatlastele 3:19; Apostlite teod 7:53). Sellest hoolimata oli Moosesel Jumalasse nii tugev usk, et Piibel räägib temast kui mehest, kes otsekui nägi nähtamatut Jumalat (Heebrealastele 11:27).

Ka Aabrahamiga rääkis Jumal inglite kaudu. Tõsi küll, põgusal lugemisel võib jääda mulje, et Aabraham nägi Jumalat otseses mõttes (1. Moosese 18:1, 33). Kaastekst siiski näitab, et need kolm meest, kes Aabrahami külastasid, olid Jumala saadetud inglid. Aabraham mõistis, et nad on Jumala esindajad, ning pöördus nende poole nii, nagu ta räägiks Jehoova endaga (1. Moosese 18:2, 3, 22, 32; 19:1).

Nägemused.

Jumal on ilmutanud end inimestele ka nägemustes. Näiteks kuigi ühes piibliloos öeldakse, et Mooses ja teised iisraellased „nägid Iisraeli Jumalat”, mõeldakse seal, et nad „said nägemuse tõelisest Jumalast” (2. Moosese 24:9–11, UM). Mõnikord ütleb Piibel prohvetite kohta, et nad nägid Jumalat (Jesaja 6:1; Taaniel 7:9; Aamos 9:1). Kuid igal sellisel juhtumil näitab kaastekst, et nad said Jumalalt nägemuse, mitte ei näinud teda otseses mõttes (Jesaja 1:1; Taaniel 7:2; Aamos 1:1).