Hüppa sisu juurde

Mis on ristimine?

Mis on ristimine?

Piibli vastus

Ristimiseks nimetatakse seda, kui inimene kastetakse täielikult vee alla. * See selgitab, miks Jeesus ristiti jões. (Matteuse 3:13, 16.) Samuti palus üks Etioopia mees lasta end ristida, kui jõudis „ühe veekogu äärde”. (Apostlite teod 8:36–40.)

Ristimise tähendus

Piibel võrdleb ristimist matmisega. (Roomlastele 6:4; Koloslastele 2:12.) Veeristimine sümboliseerib suremist endisele elule ja uue elu alustamist Jumalale pühendunud kristlasena. Ristimine ja selleni viivad sammud on Jumala seatud viis, et saada puhas südametunnistus tänu usule Jeesus Kristuse lunastusohvrisse. (1. Peetruse 3:21.) Seetõttu õpetas Jeesus, et tema järelkäijad peaksid laskma end ristida. (Matteuse 28:19, 20.)

Kas veeristimine peseb ära meie patud?

Ei, Piibel õpetab, et meid puhastab patust vaid Jeesuse ohvriveri. (Roomlastele 5:8, 9; 1. Johannese 1:7.) Et Jeesuse ohvrist kasu saada, peab inimene temasse uskuma, seadma oma elu kooskõlla tema õpetustega ja laskma end ristida. (Apostlite teod 2:38; 3:19.)

Kas Piibel õpetab, et ristima peaks väikelapsi?

Mõnes kirikus peetakse tseremooniaid, mille käigus väikelapsi „ristitakse” (nende pähe piserdatakse või kallatakse vett) ja neile pannakse nimi. Piiblis aga väikelaste ristimisest ei räägita. Ristimine on mõeldud neile, kes on piisavalt vanad, et mõista ja uskuda „head sõnumit Jumala kuningriigist”. (Apostlite teod 8:12.) See on seotud Jumala sõna kuulmise, selle õpetuste omaks võtmise ja pattude kahetsemisega – tegudega, mida väikelapsed teha ei suuda. (Apostlite teod 2:22, 38, 41.)

Lisaks näitab Piibel, et Jumala silmis on kristlaste lapsed pühad ehk puhtad nende vanemate ustavuse tõttu. (1. Korintlastele 7:14.) Kui väikelaste ristimine oleks põhjendatud, ei vajaks nad kedagi teist, et olla pühad. *

Väärarusaamad seoses ristimisega

Väärarusaam. Täieliku vee alla kastmise asemel sobib ka inimese veega piserdamine või talle vee pähe valamine.

Tõde. Kõik Piiblis mainitud ristimised toimusid inimest vee alla kastes. Näiteks enne, kui Jeesuse jünger Filippus ristis Etioopia mehe, „astusid [nad] vette”. Pärast seda tulid nad „veest välja”. (Apostlite teod 8:36–39.) *

Väärarusaam. Piibel annab mõista, et vahel ristiti kogu majarahvas, järelikult ka väikelapsed. Näiteks öeldakse seal ühe Filippi vangivalvuri kohta, et „ristiti ... tema ja kogu ta majarahvas”. (Apostlite teod 16:31–34.)

Tõde. Jutustuses usulepöördunud vangivalvurist öeldakse, et need, kes ristiti, mõistsid Jehoova sõna ja rõõmustasid väga. (Apostlite teod 16:32, 34.) Sellest võib järeldada, et vangivalvuri majarahvast ei ristitud ühtki väikelast, sest need polnud võimelised Jehoova sõna mõistma.

Väärarusaam. Jeesus rääkis väikelaste ristimisest, kui ütles, et laste päralt on taeva kuningriik. (Matteuse 19:13–15; Markuse 10:13–16.)

Tõde. Kui Jeesus need sõnad ütles, ei rääkinud ta ristimisest. Selle asemel näitas ta, et need, kes pääsevad Jumala kuningriiki, peavad olema laste moodi – alandlikud ja õpihimulised. (Matteuse 18:4; Luuka 18:16, 17.)

^ lõik 3 Kreeka verb, mis on tõlgitud sõnaga „ristima”, tähendab „vette kastma”. Vaata „Theological Dictionary of the New Testament”, 1. köide, lk 529.

^ lõik 10 Ühe teatmeteose järgi „ei räägita uues testamendis midagi väikelaste ristimisest”. Veel öeldakse seal, et see tava sai alguse „ristimise ekslikust ületähtsustamisest”, justkui peseks ristimine patud ära. („The International Standard Bible Encyclopedia”, 1. köide, lk 416–417.)

^ lõik 13 Teatmeteoses „New Catholic Encyclopedia” öeldakse alapealkirja all „Ristimine (Piiblis)”: „On ilmselge, et algkirikus ristiti vee alla kastmise teel.” (2. köide, lk 59.)