Abort

Sihilik abort, mis tehakse lihtsalt soovimatu lapse sünni ärahoidmiseks, on Jehoova tunnistajatele vastuvõetamatu kui inimelu tahtlik hävitamine. Kui sünnituse ajal tuleb teha valik ema või lapse elu vahel, siis on see ­vanemate või seaduslike eestkostjate otsus.

Alkohol, narkootikumid, ravimid

Mõõdukas alkohoolsete jookide tarvitamine ei ole piiblis keelatud (5. Moosese 14:26; Efeslastele 5:18; 1. Timoteosele 5:23.). Piibli põhimõtted õpetavad, et me peaksime olema mõõdukad ja pidama au sees elu ning mentaalset tervist. See välistab tubaka ja meelemürkide tarvitamise. Ravimite, kaasa arvatud tugevate valuvaigistite medit­siinilisel eesmärgil tarvitamine arsti järelevalve all on igaühe enda otsustada.

Asendusotsustaja

Paljudes maades otsustab iga Jehoova tunnistajast patsient oma olusid ja kehtivat seadusandlust arvestades, kelle ta soovib oma teovõimetuse korral määrata asendusotsustaja(te)ks. Juhul kui patsient on oma eeljuhendis või kehtivas tahteavalduse dokumendis määranud kindlaks raviesindaja, tuleks pidada lugu selle usaldusisiku autoriteedist langetada otsuseid teovõimetu patsiendi eest.​—Vaata „ Tahteavaldus tervishoiuteenuse osutamise kohta” ning „ Otsuse langetamine ja teadlik valik.”

Autotransfusioon (Vt  lisatud tabelit.)

Jehoova tunnistajad ei nõustu autoloogilise vere preoperatiivse loovutamisega. See, kas nõustuda auto transfusiooni selliste meetoditega nagu hemodilutsioon, kogutud vere tagasijuhtimine, tehisvereringeaparaadi kasutamine ja hemodialüüs, on isiklik otsus. Pump peaks olema eeltäidetud vereta lahusega. Epiduraalne vereplaaster, plasmaferees, vererakkude märgistamine ja autoloogiline vereliistakugeel võivad samuti olla vastuvõetavad. Meditsiinipersonal peaks eelnevalt välja selgitama, millised preparaadid või protseduurid on konkreetsele patsiendile vastuvõetavad.

   Jehoova tunnistajate suhtumine allogeense ja autoloogse vere kasutamisse

 Elu pikendamine ja õigus surra / patsienditestamendid

Elu on püha. Seetõttu peaks mõistlikkuse ja inimlikkuse piires tegema kõik, et seda säilitada ja pikendada. Samas ei nõua piibel erakorraliste, keeruliste, kurnavate ja kulukate meetmete rakendamist sureva inimese elushoidmiseks. Mõnel juhul võivad arstid olla ühel meelel selles, et rakendatavad meetodid ainult pikendaksid suremise protsessi ja/või jätaksid patsiendi ilma mõttekast elust. Patsiendi kirjalikult või suuliselt väljendatud selgesõnalisse soovi tuleks suhtuda lugupidavalt.

Eutanaasia

Vaata „ Elu pikendamine ja õigus surra /  patsienditestamendid.”

Hingeabi

Jehoova tunnistajad lohutavad oma usukaaslasi haiguse või haiglasoleku ajal ja osutavad neile praktilist abi. Enamikus suuremates linnades on moodustatud pädevatest esindajatest koosnevad patsientide külastusgrupid.

 Immunoglobuliinid ja seerumid

Jehoova tunnistajate usuline veendumus ei välista verefraktsioonide kasutamist. Iga tunnistaja otsustab ise, kas nõustuda immunoglobuliinide või verefraktsioone sisaldavate seerumitega või mitte.

Lahkamised ja dissektsioonid

Seda, kas surma põhjuse välja selgitamiseks võiks lasta teha lahkamise, otsustavad sõnaõigusega lähisugulased.

Laste distsiplineerimine, hooletusse jätmine ja väärkohtlemine

Laste hooletusse jätmisele ja väärkohtlemisele pole mingit õigustust. Armastav distsiplineerimine suunamise, õpetamise ja armastava korralekutsumise tähenduses on väikeste laste elu kujundamisel väga oluline.

Luuüdi siirdamine

Kuna piiblis ei käsitleta luuüdi samaväärsena verega, on nõustumine luuüdi siirdamisega igaühe isiklik otsus. (Jesaja 25:6.)

Organdoonorlus/siirdamine

Kuigi piiblis on selgelt keelatud vere söömine, ei ole seal otsest käsku, mis keelaks mingi teiselt inimeselt saadud koe või luu siirdamise. Seetõttu on nõustumine organsiirdamise või -doonorlusega igaühe isiklik otsus.

 Otsuse langetamine ja teadlik valik

Jehoova tunnistajad otsivad vajaduse korral aktiivselt arstiabi. Paljud kohtud on tunnustanud patsiendi enesemääramisõigust seoses raviotsustega ja on kaitsnud patsiendi autonoomiat seoses teadliku nõusoleku või valiku põhimõttega. Mõnel maal laieneb see ka küpsetele alaealistele.

Patsient (või lapse vanemad/hooldajad) peaks saama diagnoosi, prognoosi ja ravialaste soovituste kohta igakülgset informatsiooni, nii et ta saaks langetada ravi osas teadliku otsuse. Lapsevanematel on loomulik ja seaduslik õigus langetada sedasorti otsuseid oma alaealiste laste eest.

Plasmaferees

Kui kasutatakse plasmaasendajaid (nt sünteetilist kolloidlahust), on iga tunnistaja enda otsustada, kas ta nõustub plasmafereesiga. Allogeenne plasma on Jehoova tunnistajatele vastuvõetamatu.

Rasedusest hoidumine (kontratseptsioon)

Piibel ei keela rasedusest hoidumist. Abielupaarid võivad ise vastutustundlikult otsustada, kas nad soovivad kasutada sobivaid pereplaneerimise meetodeid. Jehoova tunnistajad keelduvad kontratseptiivsetest meetoditest, mis on abortiivse toimega, st võivad katkestada juba alanud raseduse.

  Ravivõimalused vereülekande asemel

Vereülekande vältimine arstiabis eeldab verejooksu ja aneemiat tõkestavate kliiniliste tegevuskavade süstemaatilist rakendamist. Vereülekanneteta ravis kasutatakse asjakohaseid ravimite kombinatsioone, seadmeid ja/või vastavaid meditsiinilisi/kirurgilisi meetodeid, et vähendada või hoida ära patsiendi verekaotust ning stimuleerida tema enda vereloomet. Sellist meeskonna koostööna antavat, mitmetel meetoditel põhinevat vereülekanneteta ravi nimetatakse mõnikord vereta või ka veresäästlikuks meditsiiniks ja kirurgiaks või patsiendi vere käsituseks. a

Toitumine

Jehoova tunnistajad hoiduvad söömast verd ja sellist liha, kust veri pole välja lastud. (Apostlite teod 15:20, 28, 29.) Peale selle piibli korralduse pole neil muid usulisi toitumispiiranguid.

Tüvirakusiirdamine

Embrüo elu hinnaga hangitud tüvirakud pole Jehoova tunnistajatele vastuvõetavad. Ent iga patsient otsustab ise, kas nõustuda tema enda või kellegi teise verest saadud tüvirakkudega — eeldusel, et koos tüvirakkudega pole sihilikult kogutud, talletatud ega organismi tagasi viidud ka verekomponente.

Usukombed ja rituaalid

Jehoova tunnistajatel ei ole mingeid rituaale haigete või surijate jaoks. Tuleks teha mõistlikke jõupingutusi, et tuua haigele kergendust nii meditsiinilise kui ka vaimse abi kaudu.

Usutervendamine

Jehoova tunnistajad usuvad Jumalat, kuid ei praktiseeri usutervendamist.

Vaktsiinid

Jehoova tunnistajad ei ole vaktsineerimise vastu ja peavad seda isiklikuks otsuseks. Paljud tunnistajad otsustavad end vaktsineerida.

Verefraktsioonid (Vt  lisatud tabelit.)

Jehoova tunnistajate usuline veendumus ei välista täielikult seda, kui kasutatakse vere põhikomponentidest saadud väikesi fraktsioone, nagu albumiin, immunoglobuliinid, hüübimisfaktorid ja hemoglobiinilahused. Tervishoiuteenuse osutaja peaks eelnevalt välja selgitama, millised preparaadid või protseduurid on konkreetsele patsiendile vastuvõetavad.​—Vaata „ Immunoglobuliinid ja seerumid” ning „ Ravivõimalused vereülekande asemel.”

Vererakkude märgistamine

Mõned Jehoova tunnistajatest patsiendid nõustuvad sellega, et neilt võetakse mingi hulk verd, mis teatud toimeainega märgistatakse, et teha diagnostilisi teste.

Vereülekanne (Vt  lisatud tabelit.)

Jehoova tunnistajad ei lase teha vereülekandeid, pidades silmas selliseid piiblitekste nagu: „Te ei tohi süüa liha koos verega, see tähendab eluga.” (1. Moosese 9:3, 4) „[Sa pead] selle vere maha valama ja mullaga katma” (3. Moosese 17:13, 14.); „Et nad hoiduksid . . . hoorusest, lämbunust ja verest” (Apostlite teod 15:19, 20.). Kuigi nendes salmides ei kasutata meditsiinitermineid, välistavad need Jehoova tunnistajate arusaamade kohaselt täisvere, erütrotsüütide, leukotsüütide, vereliistakute ja plasma ülekanded. Jehoova tunnistajatest patsiendid soovivad, et nende ravimisel kasutataks vereülekande asemel teisi ravivõimalusi.​—Vaata „ Ravivõimalused vereülekande asemel.”

Viljakusravi

Jehoova tunnistajate meelest on selline katseklaasi viljastamine, kus muna-ja seemnerakud saadakse inimestelt, kes pole omavahel abielus, võrreldav abielurikkumisega ja seega vastuvõetamatu. (3. Moosese 18:20; Heebrealastele 13:4.) Samuti pole vastuvõetav surrogaatrasedus.

Ümberlõikamine

Esimesel sajandil kristluse algusaegadel lakkas ümberlõikamine olemast religioosne vaidlusküsimus. (1. Korintlastele 7:19.) Seega jääb tänapäeval see küsimus väikeste poisslaste puhul lapsevanemate enda otsustada. Tütarlaste suguelundite sandistamist peame julmaks, mittevajalikuks tavaks.