Hüppa sisu juurde

PIIBEL MUUDAB INIMESTE ELU

„Ma kaevasin endale hauda”

„Ma kaevasin endale hauda”
  • Sünniaasta: 1978

  • Päritolumaa: El Salvador

  • Taust: vägivaldne jõuguliige

MINU MINEVIK

„Kui sa tõesti tahad Jumalat tundma õppida, siis jätka Jehoova tunnistajatega uurimist.” Ma olin seda kuuldes hämmastunud. Olin tol ajal ainult väheke aega Jehoova tunnistajatega Piiblit uurinud. Selleks, et te mõistaksite, miks see lause mind üllatas, räägin natuke oma taustast.

Olen sündinud Quezaltepeque linnas El Salvadoris. Meie peres oli 15 last ning mina olin neist kuues. Vanemad püüdsid kasvatada minust ausa ja seaduskuuleka inimese. Meie juures käisid ka aeg-ajalt Leonardo ja veel mõned Jehoova tunnistajad, kes rääkisid meile Piiblist. Mina aga ei hoolinud õpitust ja tegin ühe halva otsuse teise järel. 14-aastaselt hakkasin ma koolikaaslastega alkoholi jooma ja narkootikume tarvitama. Nad kõik jätsid kooli pooleli, et liituda jõuguga, ja mina tegin sedasama. Meie päevad möödusid inimestelt raha välja pressides ja varastades. See võimaldas meil elada pahelist elu.

Jõugust sai mu pere. Uskusin, et pean olema neile lojaalne. Ühel päeval ründas mu jõugu liige uimastite mõju all mu naabrit. Võitluse käigus õnnestus naabril mu sõber kinni võtta ja politseisse helistada. Raevununa hakkasin naabri autot kurikaga peksma, et ta mu sõbra lahti laseks. Purustasin ühe akna teise järel ja kahjustasin ka ülejäänud autot. Naaber anus, et ma lõpetaksin, aga mina ei kuulanud.

Kui olin 18-aastane, põrkus mu jõuk politseiga. Tahtsin just visata isetehtud pommi. Ma ei tea, mis juhtus, aga see plahvatas mu käes. Mäletan ainult, et nägin oma purustatud kätt ja siis minestasin. Kui ma haiglas ärkasin, sain teada, et kaotasin oma parema käe, jäin paremast kõrvast kurdiks ja paremast silmast peaaegu pimedaks.

Need vigastused ei peatanud mind. Haiglast lahkudes läksin tagasi oma jõugu juurde. Peagi mind arreteeriti ja saadeti vanglasse. Seal sain oma jõugu liikmetega veel lähedasemaks. Me tegime kõike koos alates hommikusöögist, kus tõmbasime päeva esimese kanepi, kuni magamaminekuni.

KUIDAS PIIBEL MUUTIS MU ELU

Vangis olles külastas mind Leonardo. Jutu käigus osutas ta mu paremal käel olevale tätoveeringule ja küsis: „Kas sa tead, mida need kolm täppi tähendavad?” „Loomulikult tean,” vastasin ma, „need tähendavad seksi, narkootikume ja rock ’n’ roll’i.” Leonardo sõnas: „Ma ütleksin pigem, et need tähendavad haiglat, vanglat ja surma. Sa oled olnud haiglas ja nüüd oled vanglas. Sa tead, mis sind järgmisena ees ootab.”

Leonardo sõnad rabasid mind. Tal oli õigus. Ma kaevasin oma eluviisiga endale hauda. Leonardo pakkus mulle võimalust Piiblit uurida ja ma nõustusin. Piiblist õpitu puudutas mind, nii et muutsin oma elu. Näiteks ütleb Piibel, et „halb seltskond rikub head kombed”. (1. Korintlastele 15:33, allmärkus.) Seega pidin leidma endale uued sõbrad. Hakkasin jõugu kokkusaamiste asemel käima Jehoova tunnistajate koosolekutel, mida vanglas peeti. Seal sain tuttavaks kaasvangi Andrésiga, kes oli saanud vanglas Jehoova tunnistajaks. Ta pakkus välja, et võiksime koos hommikust süüa. Nüüd ei alustanud ma enam hommikuid kanepi suitsetamisega. Selle asemel arutasime Andrésiga igal hommikul üht piibliteksti.

Jõuguliikmed panid neid muutusi tähele. Varsti ütles üks jõugu juhtidest, et tahab minuga rääkida. Ma kartsin. Ma ei teadnud, mida ta mu plaanidest arvab, sest jõugust lahkuda oli peaaegu võimatu. Ta ütles: „Me oleme tähele pannud, et sa ei käi enam meie kogunemistel, vaid hoopis Jehoova tunnistajate koosolekutel. Mis sul plaanis on?” Ütlesin, et soovin Piibli uurimist jätkata ja oma elu muuta. Minu üllatuseks ütles ta, et jõuguliikmed peavad minust lugu, kui soovin tõesti Jehoova tunnistajaks saada. Seejärel ta lausus: „Kui sa tõesti tahad Jumalat tundma õppida, siis jätka Jehoova tunnistajatega uurimist. Me tahame näha, et sa lõpetad halva tegemise. Ma õnnitlen sind, sa oled õigel teel. Jehoova tunnistajad saavad sind aidata. Ma õppisin nendega Ühendriikides ja mõnest mu pereliikmest sai Jehoova tunnistaja. Ära karda, jätka samas vaimus.” Olin ikka veel hirmul, aga samal ajal ülirõõmus. Tänasin südames Jumal Jehoovat. Tundsin end nagu puurist vabaks saanud lind ning mõistsin Jeesuse sõnu: „[Te] õpite tundma tõde ja tõde teeb teid vabaks.” (Johannese 8:32.)

Mõned endised sõbrad panid mind aga proovile ja pakkusid mulle narkootikume. Pean tunnistama, et mõnikord ei suutnud ma vastu panna. Palvetasin korduvalt ja mõne aja pärast sain oma pahedest võitu. (Laul 51:10, 11.)

Ma vabanesin vanglast. Paljud arvasid, et pöördun oma vana elu juurde tagasi, kuid seda ma ei teinud. Külastasin küll tihti vanglat, kuid seda eesmärgiga jagada teiste vangidega Piiblist õpitut. Lõpuks olid mu endised sõbrad veendunud, et olen muutunud. Kahjuks ei olnud sama lugu mu endiste vaenlastega.

Olime ühel päeval kaaslasega kuulutamas, kui järsku ümbritses meid relvastatud kamp, kellega mu endine jõuk oli vaenujalal. Nad tahtsid mind tappa. Mu kaaslane ütles viisakalt, kuid julgelt, et ma ei ole enam jõuguliige. Mina püüdsin samal ajal rahulikuks jääda. Kui nad olid mu läbi peksnud ja hoiatanud, et ma sinna piirkonda enam ei läheks, langetasid nad relvad ja lasid meil minna. Piibel oli tõesti mu elu muutnud. Varem oleksin neile kätte maksnud. Nüüd aga mõtlesin Piibli põhimõttele, mis on kirjas 1. Tessalooniklastele 5:15, kus ütleb: „Vaadake, et keegi teist ei tasuks halba halvaga, vaid püüdke alati teha head üksteisele ja ka kõigile teistele.”

Sellest ajast, kui sain Jehoova tunnistajaks, olen püüdnud olla aus mees. See pole küll lihtne olnud, kuid tänu Jehoova ja uute sõprade abile ning Piibli nõuannetele on see mul õnnestunud. Ma ei taha kunagi oma vana elu juurde naasta. (2. Peetruse 2:22.)

KUIDAS MU ELU ON PARANENUD

Varem pulbitses minus viha ja ma olin vägivaldne. Kui oleksin sellist eluviisi jätkanud, poleks ma ilmselt praegu elus. See, mida Piiblist teada sain, muutis mind. Ma hülgasin oma pahed. Õppisin olema rahumeelne ka endiste vaenlastega. (Luuka 6:27.) Olen rõõmus, et mul on sõbrad, kes aitavad mul arendada häid omadusi. (Õpetussõnad 13:20.) Mu elul on nüüd eesmärk: ma teenin Jumalat, kes on valmis andestama kõik halva, mis olen teinud. (Jesaja 1:18.)

2006. aastal sain eriväljaõpet koolis, mis on mõeldud vallalistele kuningriigisõnumi kuulutajatele. Mõne aasta pärast abiellusin oma kalli naisega ja nüüd on meil tütar. Suure osa oma ajast õpetan teistele Piibli põhimõtteid, mis mind aitasid. Teenin kogudusevanemana ning püüan aidata noori, et nad ei teeks samu vigu, mida mina nende vanuselt tegin. Selle asemel, et kaevata endale hauda, liigun ma igavese elu poole, mida Jumal on Piiblis tõotanud.