On arengumaid, kus pimedatel pole alati samu võimalusi, mis mujal elavatel pimedatel. Vahel on nad ühiskonnast kõrvale jäetud ega saa abi, et tulla toime igapäevaste olukordadega, mis nägijatele raskusi ei valmista. Näiteks võib olla parajaks proovikiviks turulkäimine, bussiga sõitmaminek ja kõiksugused rahaasjad. Ka lugemine võib olla probleem. Mitte kõik pimedad ei oska Braille ehk punktkirja. Ja isegi kui oskavad, ei pruugi nende keeles olla eriti saadaval selles kirjas väljaandeid.

Jehoova tunnistajad on enam kui 100 aastat andnud välja pimedatele mõeldud piiblilist kirjandust. Et oleks võimalik trükkida punktkirjas väljaandeid njandža keeles, mida räägitakse Malawis, saatsid Jehoova tunnistajad hiljuti Hollandist Malawisse punktkirja trüki- ja köitmismasinad.

Leo, kellel on kogemusi pimedate kirjas väljaannete valmistamisel, sõitis Jehoova tunnistajate Brasiilia harubüroost Malawisse. Ta aitas viieliikmelisel meeskonnal õppida kasutama nii neid masinaid kui ka punktkirja jaoks mõeldud arvutiprogrammi, mille Jehoova tunnistajad on välja töötanud. See programm muudab teksti njandža punktkirjaks. Selleks et programm saaks seda teha, tuli koostada njandža keele konverteerimistabel, kus on tavalised kirjamärgid ja punktkirjamärgid. See programm muudab teksti punktkirjaks ja vormindab väljaande selliseks, et pimedal on seda lihtne lugeda. Lugegem, mida mõned, kes elavad Malawis, on öelnud omakeelsete punktkirjas väljaannete kohta.

Munyaradzi on noor pime naine, kes töötab osaajaliselt raadios, kus tal on oma saade. Lisaks kasutab ta iga kuu 70 tundi selleks, et õpetada teistele Piiblit. Ta ütleb: „Varem lugesin punktkirjas väljaandeid inglise keeles, aga see, et saan neid nüüd lugeda oma emakeeles, on tõesti puudutanud mu südant. Olen väga tänulik teistele Jehoova tunnistajatele nende töö ja kulutuste eest, mida nad on teinud, et meil võiksid olla omakeelsed punktkirjas väljaanded. Tunnen, et meid pole unustatud ja et meid peetakse kalliks.”

Francis on Jehoova tunnistaja ja elab Põhja-Malawis. Kuna ta on pime, siis varem lugesid teised talle ette. Kui ta sai oma esimese njandžakeelse punktkirjas väljaande, ütles ta vaimustunult: „Kas ma näen und? See on suurepärane!”

Loyce, kes on samuti pime, on täisajaline jumalateenija. Ta on aidanud 52 inimesel muuta oma elu paremaks. Kuidas? Ta kasutab õpetamisel Jehoova tunnistajate väljaandeid, millest temal on punktkirjas, aga õpilastel tavakirjas versioon.

Loyce õpetamas Piiblit

Leo, varem mainitud juhendaja Brasiiliast, lausub: „On tohutu rõõm ulatada inimesele Piiblil põhinevaid väljaandeid punktkirjas ja näha nende reaktsiooni, kui nad mõistavad, et need on nende emakeeles. Paljud on öelnud, kui tänulikud nad on Jehoovale ja kui õnnelikud, et saavad omal käel valmistuda kristlikeks koosolekuteks ja kuulutustööks. Nad ei sõltu enam sellest, et teised neile ette loeksid. Nüüd on nende isiklik uurimine tõesti nende isiklik uurimine. Nad saavad paremini aidata oma perel vaimselt kasvada. Tänu neile väljaannetele saavad nad Jehoovaga lähedasemaks.”