Paljusid on hämmastanud Warwicki ehitusprojektil nähtud ennastohverdav suhtumine. Ühe lifte paigaldanud firma juht ütles ühele vabatahtlikule ehitajale: „Teie tiim teeb midagi erilist. Tänapäeval pole just palju inimesi, kes oleks nõus kasutama oma aega vabatahtliku töö tegemiseks.”

Kui tema ja paljud teised esimest korda kuulsid, et Jehoova tunnistajate peakorterit Warwickis New Yorgis ehitavad peamiselt vabatahtlikud, kujutasid nad ette, et kohalikud Jehoova tunnistajad töötavad seal ainult nädalavahetustel. Kohtudes aga inimestega, kes on jätnud oma palgatöö ja tulnud kohale erinevatest paikadest üle kogu maailma, et töötada selle ehitusprojekti kallal kuid, isegi aastaid, olid nad hämmastunud.

2015. aasta lõpuks oli Warwickis kõrvuti Ameerika Ühendriikide Peeteli perega töötanud umbes 23 000 Jehoova tunnistajast vabatahtlikku. Lisaks sellele on üle 750 ehitaja, kes pole Jehoova tunnistajad, projekti graafikus püsimisele kaasa aidanud. Paljudele neile oskustöölistele on jätnud tihe koostöö Jehoova tunnistajatega sügava mulje.

Kosutav keskkond

Ühe akna- ja seinasüsteemide tootmisfirma juht kirjutas: „Kõiki, kes meie firmast selle projektiga seotud on, paneb imestama nende inimeste hoiak, kellega nad on kokku puutunud. Just see on põhjuseks, miks paljud meist tahavad selles projektis kaasa lüüa.”

Üks teine firma saatis oma oskustöölisi appi elamuhoonete ehitamisele. Kui firma leping lõppes, olid kolm nende töötajat kindlalt otsustanud Warwicki edasi jääda. Nad andsid lahkumisavaldused ning liitusid firmaga, mis endiselt selle ehitusprojekti kallal töötas.

Kristlikud omadused, mida Jehoova tunnistajad ilmutavad, avaldasid mõnedele töötajatele positiivset mõju. Üks mees töötas firmas, mis ehitas hoonetele vundamente. Juba siis, kui mees oli vaid mõned kuud Warwicki ehitusprojektis kaasa löönud, pani ta naine tema hoiakus ja koduses keelekasutuses tähele märkimisväärseid muutusi. „Ma ei tunne teda enam äragi!” sõnas ta rahulolevalt.

„Jehoova tunnistajatel töötavad isegi naised”

Paljud ehitusplatsil tööd teinud Jehoova tunnistajad olid naised. Nad mitte ainult ei juhtinud busse, koristanud ruume ega teinud sekretäritöid, vaid ka reguleerisid liiklust, juhtisid suuri masinaid, ühendasid kiudoptilisi kaableid, vedasid ja isoleerisid torusid, paigaldasid ja viimistlesid kipsplaate ning valasid betooni. Nad tegid kõva tööd.

Üks katusepanija, kes pole Jehoova tunnistaja, märkas, et mõned abielupaarid, kes bussist väljusid, kõndisid tööle käsikäes. See puudutas tema südant. Ta pani ka tähele, et naised töötasid väsimatult. „Alguses võib ju tunduda, et naised käivad meestega lihtsalt kaasas,” ütles ta, „aga kui neile töö kätte anda, saab see tehtud! Ma olen töötanud väga paljudel erinevatel ehitusprojektidel New Yorgis, aga midagi sellist näen ma esimest korda.”

2014/2015 talv oli erakordselt karm ja ahvatlus jäise ilmaga töötamise asemel toas püsida oli suur. Jeremy, Jehoova tunnistaja, kes töötas ehituse ülevaatajana, meenutab: „Mõnel eriti külmal päeval küsis ühe vundamendi eest vastutava ehitusfirma töödejuhataja minu käest: „Kas teie naised homme töötavad?”

„Jah.”

„Isegi need, kes seisavad õues, et liiklust reguleerida?”

„Jah.”

Hiljem ütles ta mulle, et käskis oma meestel tööle tulla, sest Jehoova tunnistajatel töötavad isegi naised sel päeval!”

Bussijuhid nautisid oma tööd

Selleks et transportida vabatahtlikke Warwicki tööle ja tagasi majutuskohtadesse, palgati rohkem kui 35 bussijuhti.

Ükskord enne sõitu tõusis üks bussijuht püsti, vaatas reisijatele otsa ning ütles: „Ma olen teie rahva sõidutamist nautinud. Palun saatke mu ülemusele meil ja öelge talle, et ta hoiaks mind selle liini peal. Ma olen teie käest nii palju Piibli kohta teada saanud. Enne teiega kohtumist ei teadnud ma Jumala nime ega seda, et maast saab paradiis. Ma ei karda enam surma. See on olnud minu jaoks imeline kogemus. Ma luban, et näete mind kuningriigisaalis kohe, kui mul vaba päev tuleb.”

Damiana, üks Jehoova tunnistajatest, kes Warwickis töötas, ütles: „Ükskord, kui olime bussi peale läinud, teatas bussijuht, et tahab meile midagi öelda. Ta rääkis, et on sõidutanud 4000 Jehoova tunnistajat erinevate paikade vahel New Yorgis. „Kõik inimesed on omamoodi kiiksuga,” ütles ta, „kuid teid ei takista see, et olete erinevad – te töötate siiski õlg õla kõrval. Seda on ilus näha.” Ta lisas ka, et on nautinud meiega suhtlemist.

Kui ta oli rääkimise lõpetanud, küsis üks bussis olevatest Jehoova tunnistajatest, kas talle meeldib, kui me laulame.

Selle peale naeris bussijuht südamest ning ütles: „Jah! Kas alustame näiteks laulust 134?” *

^ lõik 22 Laul 134 meie laulikust „Laulge Jehoovale” kannab pealkirja „Näe end vaimus uuel maal”. See kirjeldab, milline rõõm saab osaks neile, kes on Jumala uues maailmas.