13. septembril 2014 toimus New Yorgi osariigis Pattersonis Jehoova tunnistajate koolituskeskuses Gileadi piiblikooli 137. lennu lõpuaktus. See kool annab väljaõpet suurte kogemustega Jehoova tunnistajatele, et nad saaksid veelgi paremini tugevdada kogudusi ja harubüroosid, kuhu nad määratakse. Aktust jälgis reaalajas 12 333 inimest, kas siis Pattersonis või videoülekande kaudu Jamaical, Kanadas, Puerto Ricos ja USA-s.

Aktuse juht oli Jehoova tunnistajate juhtiva kogu liige Samuel Herd. Avasõnas keskendus ta sellele, kui palju kõrgemad on Jehoova mõtted meie mõtetest. (Jesaja 55:8, 9.) Ta ütles, et kuigi Gileadi kooli õpilased õppisid viie kuu jooksul süvitsi Jumala mõtteviisi, omandasid nad sellest vaid murdosa, tutvusid pelgalt „tema teede äärtega”. (Iiob 26:14.) Vend Herd lisas, et alati, kui koguneme Jumala mõtteid arutama, tuleb see meile kasuks ja et nii on ka selle aktuse puhul.

„Vaimu vili on kannatlikkus.” (Galaatlastele 5:22.) USA harubürookomitee liige John Larson rääkis kahest valdkonnast, kus on vaja ilmutada kannatlikkust, Jumala vaimu vilja üht tahku. Esiteks tuleb meil olla kannatlikud Jehoovaga, kui ta meid välja õpetab ja meie usku tugevdab. (1. Peetruse 5:10.) Selles on meile heaks eeskujuks Aabraham. Ta oli kannatlik, kui Jehoova teda välja õpetas ja kui ta Jehoova tõotuse täitumist ootas. (Heebrealastele 6:15.)

Teiseks peame olema kannatlikud iseendaga. Pärast Gileadi kooli võivad õpilased endalt liiga palju oodata. Kui nad asuvad oma tööülesannete kallale ja kõik kohe ei laabu, võivad nad mõelda: „Mida ma valesti teen?” Omaenda kogemustele tuginedes kinnitas vend Larson õpilastele, et nad suudavad raskused ületada, kui nad on töökad ja endaga kannatlikud, kuni Jumal nende väljaõppe lõpule viib. (Heebrealastele 6:11, 12.)

„Olge alandliku südamega ja elage igavesti.” Juhtiva kogu liikme Anthony Morrise kõne põhines kirjakohal Laul 22:26, mille lõpuosa võiks sõna-sõnalt tõlkida: „Teie süda elagu igavesti!” Et Jumal meid niiviisi õnnistaks, peame olema alandlikud. Vend Morris rõhutas, et me oleme Jehoovale kasulikud üksnes siis, kui oleme alandlikud. Igaüks meist, ka kauaaegne kristlane, võib kaotada silmist selle, kui oluline on olla nagu Kristus Jeesus. (2. Peetruse 1:9.)

Pühakirjas on näiteid neist, kes olid alandlikud, ja neist, kes seda polnud. Herodes Agrippa oli kõrk ja lasi endaga lipitseda inimestel, kes osutasid talle austust, mis kuulub vaid Jumalale. Teda lõi Jumala ingel ja „ussid sõid ta ära”. (Apostlite teod 12:21–23.) Seevastu Peetrus, keda Jeesus noomis selle pärast, et ta „ei mõtle mitte Jumala, vaid inimeste viisil”, ei hakanud ilmselt tusatsema ega saanud vihaseks. (Matteuse 16:21–23.) Ta lasi end korrale kutsuda ja oli eeskujuks alandlikkuses. (1. Peetruse 5:5.)

Mõned koolilõpetajad määratakse teenima Jehoova tunnistajate harubüroodesse. Vend Morris hoiatas, et kui nad pole alandlikud, on nad oma ülesannet täites õnnetud. Ent alandlikkuse puudumist pole kerge enda juures märgata. Näiteks rääkis ta sellest, et kui aastaid tagasi juhiti ühe kogudusevanema tähelepanu alandlikkuse vajakajäämisele, kirjutas see vend harubüroosse: „Ma olen kõige alandlikum inimene, keda tean.” Vend Morris manitses õpilasi sellist suhtumist vältima. Nad võivad jääda alandlikuks, kui nad ei hakka oma autoriteeti liiga tähtsaks pidama ning hoiavad meeles, et kõrgeim võim on Jehooval ja Jeesusel.

„Jumal ei anna vaimu kasinalt.” (Johannese 3:34.) Gileadi kooli õpetaja Michael Burnett tuletas õpilastele meelde, et püha vaim aitab neil saada võitu raskustest ja kahtlustest, mis neil oma ülesandeid täites võivad tekkida. Jumala vaim andis Betsaleelile tarkust, et ta oskaks ehitada telkpühamut. (2. Moosese 35:30–35.) Püha vaim mitte ainult ei võimendanud Betsaleeli meistrioskusi, vaid andis talle ka oskuse teisi õpetada. Sedasama võib püha vaim teha Gileadi lõpetajate puhul, eriti kui nad tuginevad õpetades Piiblile, just nagu neid koolis õpetati.

Betsaleeli ajal oli ka Iisraeli naistel tähtis osa telkpühamu ehitamises. (2. Moosese 35:25, 26.) Samamoodi on kursuse õed osutunud „osavateks naisteks”, kui nad on oma abikaasat toetanud. Kõne lõpus andis vend Burnett õpilastele nõu: „Tasakaalustage oma anded alandlikkuse ja kuulekusega. Kui te seda teete, annab Jehoova teile oma vaimu heldelt.”

„Kas sa tantsiksid minuga?” Õppekomitee abiline Mark Noumair tõi näite kuningas Taavetist, kes lasi lepingulaeka Jeruusalemma tuua. (2. Saamueli 6:12–14.) Taavet alandus ja tantsis laeka toomise ajal ühes „sulaste orjataridega”. (2. Saamueli 6:20–22.) Need orjatarid ei unustanud eales päeva, kui kuningas Taavet nendega tantsis. Seejärel kutsus vend Noumair õpilasi üles tantsima koos orjataridega. Ta küsis neilt: „Kas sind tuntakse kui inimest, kes aitab neid, kel on koguduses vähem vastutust? ... Kas pead teisi väärtuslikuks nende vaimsete omaduste tõttu?”

Lõpetajad järgivad Jehoova eeskuju, kui ilmutavad samamoodi truud armastust. (Laul 113:6, 7.) Isegi kui mõnel usukaaslasel jääb alandlikkusest vajaka, ei tohiks õpilased lasta end sellistel puudustel mõjutada. „[Ole] enda silmis eikeegi,” sõnas vend Noumair ja lisas: „Kohtle Jehoova lambaid nii, nagu tema seda teeks.”

„Kuuluta igal sobival võimalusel.” Teokraatlike koolide osakonna ülevaataja William Samuelson rääkis apostel Paulusest, kes kasutas ära igat võimalust hea sõnumi kuulutamiseks. (Apostlite teod 17:17.) Järgmiseks lasi ta õpilastel esitada laval kuulutustöökogemusi, mis neil oli Gileadi kooli ajal. Näiteks õnnestus ühel abielupaaril kuulutada toidupoes. Nad ootasid, kui kliente vähemaks jäi, ning näitasid siis müüjale videot „Miks uurida Piiblit?”. Lisaks tutvustasid nad talle veebisaiti jw.org, kust võib leida teavet lao keeles, tema emakeeles. Abielupaarile avanes võimalus naist taas külastada ja temas huvi kasvatada.

„Ole edaspidigi kuningriigitöös teenistusvalmis.” William Nonkes, kes töötab USA harubüroo teenistusosakonnas, intervjueeris nelja koolilõpetajat. Nad olid juba näidanud, et on kirjakoha Jesaja 6:8 vaimus kuningriigitöös teenistusvalmis, kuid koolis rõhutati, kui tähtis on olla sellise suhtumisega edaspidigi. Õde Snolia Maseko rääkis, et Gilead näitas talle, millistes valdkondades võiks ta end parandada, näiteks kuidas kasutada targalt aega isegi pärast pikka päeva Jehoova teenistuses. Ta sõnas: „Väljaõpe on nihutanud mu võimete piire märksa kaugemale sellest, kui palju ma ise arvasin, et suudan teha.” Vend Dennis Nielsen õppis, kuidas teksti Sefanja 3:17 mõte võiks aidata tal hoida kuulutustööl indu raugemast. „Kui mu kuulutustööl pole erilisi tulemusi, peaksin pidama meeles, et Jehoova hõiskab rõõmust, kui näeb mu armastust tema vastu,” ütles vend Nielsen. „Ma ise peaksin tegema sedasama.”

„Jälgige linde.” (Matteuse 6:26.) Stephen Lett juhtivast kogust esitas aktuse lõpukõne. Ta rääkis sellest, et Jeesus õpetas meid jälgima linde, ning selgitas, mida me võime neilt õppida. (Iiob 12:7.)

Näiteks toidab Jehoova linde ning samamoodi hoolitseb ta ka meie eest. Me oleme Jumala pere liikmed ja võime olla kindlad, et ta hoolitseb omaste eest. (1. Timoteosele 3:15; 5:8.) Mõistagi tuleb meil teha oma osa. Nii nagu lindudel tuleb otsida toitu, mida Jumal annab, tuleb meil Jumala õnnistuse saamiseks otsida esmalt tema kuningriiki ehk pidada seda kõige tähtsamaks. (Matteuse 6:33.)

Vend Lett mainis ka seda, et paljud linnud toovad ohtu tajudes kuuldavale hoiatushäälitsuse. Meiegi hoiatame teisi, kui see on kohane, näiteks kui mõni vend „satub enese teadmata eksiteele”. (Galaatlastele 6:1.) Samuti hoiatame kuulutustööd tehes inimesi Jehoova päeva eest, mis ligineb väga kiiresti. (Sefanja 1:14.) Veel selgitas vend Lett, et nii nagu rändlinnud lendavad üle kõrgete mägede, ületame meiegi Jehoova abiga näiliselt ületamatuid tõkkeid. (Matteuse 17:20.)

Aktuse lõpp. Õpilased said kätte lõputunnistused, misjärel üks koolilõpetajaist luges ette klassi tänukirja. Lõppsõnas võrdles vend Herd seda, kuidas Jehoova mõtted jõuavad meie südamesse, naelte sisselöömisega raudteeliipritesse. Läheb vaja mitut haamrilööki, et nael kinni jääks. Niisamuti tuleks õpilastel pärast Gileadi kooli lõpetamist mõelda kõigele sellele, mida nad seal õppisid. „Võtke aega, et lüüa see sügavale oma südamesse,” ütles vend Herd. Seejärel ta lisas: „Järgi Jumala mõtteid ja nii oled teistele õnnistuseks.”