KAKS Jehoova tunnistajat, kes olid kuulutustööl, helistasid ühe maja uksekella. Mees, kes ukse avas, oli ilmselgelt meeleheitel. Tema taga paistis redel ja selle kohal rippus köis.

Kui mees tunnistajad sisse kutsus, küsisid nad, mis mehel köiega plaanis oli. Ta vastas, et oli tahtnud end üles puua, ent kui uksekell helises, siis otsustas ta veel viimast korda ukse avada. Tunnistajad vestlesid mehega ja viisid ta arsti juurde, kus ta sai vajalikku abi.

See lugu ilmus ühes Belgia ajalehes. Kuid see pole ainus kord, kui Jehoova tunnistajad on aidanud kellegi enesetapu ära hoida. Järgnevalt mõned sarnased kogemused maailma eri paikadest.

Üks naine Kreekast kirjutas: „Mu elukaaslane valmistas mulle tohutu pettumuse ja ma langesin seetõttu sügavasse masendusse. Tundsin nii suurt hingevalu, et otsustasin endalt elu võtta. Ainuüksi mõte enesetapust tõi mulle kergendust. Ma tahtsin, et see valu kord lõppeks.

Õnneks pöördus see naine abi saamiseks ikkagi arsti poole. Mõni aeg hiljem võttis ta ka ühendust Jehoova tunnistajatega, hakkas Piiblit uurima ja koosolekutel käima. „Mu kristlikud vennad ja õed on osutanud mulle isetut armastust, mida ma kõik need aastad igatsesin.” Ta lisab: „Mul on nüüd tõelised sõbrad, keda ma võin usaldada. Mu südames on rahu ja rõõm ning ma ei muretse enam tuleviku pärast.

Üks Jehoova tunnistaja Inglismaalt kirjutab: „Kord helistas üks tuttav naine mulle äärmises ahastuses ja teatas, et kavatseb samal õhtul endalt elu võtta. Ma vestlesin temaga ja tõin välja mõtteid 2008. aasta maikuu „Ärgake!” numbrist, mis käsitles enesetapu teemat. Samuti lugesin talle lohutavaid piiblitekste. Ehkki tal on palju probleeme, ei mõtle ta enam enesetapule.

Michael, kes on Jehoova tunnistaja ja elab Ghanas, vestles oma töökohal ühe noore naisega. Ühel päeval pani Michael tähele, et naine on väga masendunud, ning ta küsis selle põhjust.

Naine vastas, et tahab endalt elu võtta, sest ta abikaasa jättis ta maha ning võttis teise naise. Michael rääkis temaga lohutavalt ja andis talle kaks Piiblit selgitavat raamatut. See, mida naine neist teada sai, ajendas teda enesetapust loobuma. Ta jätkas Piibli tundmaõppimist ning on nüüd Jehoova tunnistaja.

Ühes Ameerika Ühendriikide ajalehes oli lugu Jehoova tunnistajast, kes kuulutustööl olles märkas pargitud autot, mille mootor töötas.

See noor mees jutustab: „Ma nägin, et summutitoru külge oli kinnitatud jäme voolik, mille teine ots läks sisse autoaknast, mis oli kindlalt kinni teibitud.

Kiirustasin auto juurde ja nägin läbi akna, et sees istub pisarates naine ja teda ümbritseb paks heitgaasipilv. Ma hüüdsin talle: „Mida sa teed?”

Kui sirutasin käe, et uks avada, märkasin tagaistmel kolme väikest last. Ma avasin ukse ja kuulsin naist nuuksuvat: „Ma pean minema! Ma pean siit lahkuma! Ja ma pean oma lapsed endaga kaasa võtma!”

Anusin, et ta ei teeks seda, sest see pole lahendus.

Ta vastas: „Ma pean taevasse minema. Ja ma tahan oma lapsed kaasa võtta.”

Ta nuttis lohutamatult ja ma põlvitasin tema juurde, ise samuti pisarais. Püüdsin taas teda veenda, et ta ei teeks seda. Seejärel panin talle käe ümber ja tõmbasin ta ettevaatlikult autost välja.

Siis ta hüüdis: „Päästa mu lapsed!”

Väiksekesed sirutasid oma käed minu poole. Seal oli kaks tüdrukut vanuses neli ja viis aastat ning kaheaastane poiss. Nad olid kössitanud vaguralt auto tagaistmel, teadmata, et vaid mõne hetke pärast oleksid nad olnud surnud.

Kui olin kõik neli autost välja toonud, seiskasin mootori. Istusime viiekesi madalale kiviäärisele ja ma küsisin naiselt: „Kas sa tahaksid sellest rääkida?””

Jehoova tunnistajad peavad elu kallihinnaliseks kingituseks meie Loojalt. Igal pool maailmas püüavad nad lohutada neid, kes on kaotanud mõne lähedase enesetapu läbi, ning aidata neid, kes on püüdnud endalt elu võtta.