Jehoova tunnistajad on kasutanud piibliuurimiseks mitmeid piiblitõlkeid. Paljud aga peavad eriti lugu Piibli „Uue maailma tõlkest”, sest selles kasutatakse Jumala nime ning see on täpne ja selge.

  • Jumala nime kasutamine. Mõned piiblikirjastajad on jätnud tunnustamata Piibli autori. Näiteks loetletakse ühes piiblitõlkes üle 70 inimese nime, kes Piibli väljaandmisse oma panuse andsid. Samas on aga sellest tõlkest täielikult välja jäetud Piibli autori Jumal Jehoova nimi.

    Seevastu „Uue maailma tõlkes” on Jumala nimi pandud tagasi tuhandetesse kohtadesse, kus see Piibli algtekstis asus, ning piiblitõlkekomitee liikmed on jäänud anonüümseks.

  • Täpsus. Mitte kõik tõlked ei anna Piibli algset sõnumit edasi täpselt. Ühes piiblitõlkes on Matteuse 7:13 sõnastatud järgmiselt: „Minge sisse kitsast väravast, sest põrguvärav on lai ja tee, mis sinna viib, on kerge.” Algtekstis on selles kohas kasutatud aga mõistet „häving”, mitte „põrgu”. Võib-olla kasutasid tõlkijad sõna „põrgu”, sest nad uskusid, et kurje inimesi karistatakse igavesti põrgutules. Seda mõtet Piiblis aga ei ole. Seepärast annab „Uue maailma tõlge” edasi täpse mõtte: „Minge sisse kitsast väravast, sest lai ja avar on tee, mis viib hävingusse.”

  • Selgus. Lisaks täpsusele peab hea tõlge olema ka selge ja arusaadav. Mõtle ühele näitele. Kirjakohas Matteuse 5:3 kasutas Jeesus väljendit, mis sõna-sõnalt tähendab „õnnelikud on vaimust vaesed”. Kuna selle väljendi mõte võib tänapäeva inimesele ebaselgeks jääda, on „Uue maailma tõlkes” see salm tõlgitud nii, et see oleks kergesti arusaadav. Seal öeldakse: „Õnnelikud on need, kes mõistavad, et neil on vaimsed vajadused.”

Lisaks Jumala nime kasutamisele, tõlke täpsusele ja selgusele on „Uue maailma tõlge” eriline veel selle poolest, et seda levitatakse tasuta. Nii saavad Piiblit oma emakeeles lugeda miljonid inimesed, ka need, kes muidu endale Piiblit lubada ei saaks.