Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Jehoova tunnistajad

Vali keel eesti viipekeel

 1. OSA

Looja annab inimesele paradiisi

Looja annab inimesele paradiisi

Jumal loob universumi ning maa peale elu; ta loob täiusliku mehe ja naise, paneb nad imekaunisse aeda ja annab käsud, millele neil tuleb kuuletuda

JÄRGMISI sõnu on nimetatud kuulsaimateks avasõnadeks, mis eales on kirjutatud. ”Alguses lõi Jumal taevad ja maa” (1. Moosese 1:1). See lihtne, kuid võimas lause tutvustab meile Piibli tähtsaimat isikut — kõikvõimsat Jumalat Jehoovat. Piibli esimesest salmist on näha, et Jumal on ääretult suure universumi, sealhulgas meie planeedi Looja. Järgnevad salmid selgitavad, et pikkade ajajärkude jooksul, mida nimetatakse piltlikult päevadeks, muutis Jumal maa selliseks, et sellel oleks hea elada, ning tõi olemasollu kõik imelise, mida me enda ümber näeme.

Jumala maistest loodutest kõige imelisem oli inimene. Tema oli loodud Jumala näo järgi: võimelisena peegeldama Jehoova omadusi, näiteks tema armastust ja tarkust. Jumal valmistas inimese maapõrmust ja andis talle nimeks Aadam. Ta pani esimese inimese elama paradiisi, Eedeni aeda, mille ta oli istutanud ning kuhu ta oli pannud kasvama kaunid viljapuud.

Jumal teadis, et inimene vajab kaaslast. Kasutades üht Aadama küljeluud, valmistas Jumal naise ning viis ta mehe juurde, et ta saaks Aadamale kaasaks. Naisele pandi hiljem nimeks Eeva. Rõõmust pakatava südamega lausus Aadam luuleliselt: ”See on nüüd luu minu luust ja liha minu lihast!” Jumal selgitas: ”Seepärast mees jätab maha oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole, ja nemad on üks liha!” (1. Moosese 2:22—24; 3:20).

Jumal andis Aadamale ja Eevale kaks käsku. Esiteks ütles ta, et neil tuleb harida maad ja hoolitseda oma maise kodu eest ning lõpuks täita see oma järeltulijatega. Teiseks sõnas Jumal, et nad ei tohi süüa vaid ühest puust oma ääretus aias, ”hea ja kurja tundmise puust” (1. Moosese 2:17). Keelust üleastumise korral pidi neid ootama surm. Nende käskudega andis Jumal mehele ja naisele võimaluse tunnustada teda kui oma valitsejat. Samuti oleks sõnakuulelikkus tõendanud nende armastust ja tänulikkust. Inimestel oli igati põhjust alluda Jumalale kui heale valitsejale. Täiuslikel inimestel polnud ühtegi viga. Piibel ütleb: ”Jumal vaatas kõike, mis ta oli teinud, ja vaata, see oli väga hea!” (1. Moosese 1:31).

Allikmaterjal: 1. Moosese 1. ja 2. ptk