Go long ol haf insaed long hem

?I GAT WAN MAN WE I WOKEM OL SAMTING YA?

Glu Blong Sel Ya Barnacle

Glu Blong Sel Ya Barnacle

 Longtaem finis, ol man blong stadi long ol animol oli save fasin blong sel ya barnacle we hem i save stak longtaem long ol ston, wof, mo aninit long ol sip. Oli luk se glu blong sel ya i strong moa long ol glu we man i mekem. I no longtaem i pas, ol saentis oli faenemaot olsem wanem ol sel ya oli save stak long ol samting we oli wetwet.

 Tingbaot: Ol saentis oli faenemaot se taem ol smosmol sel ya barnacle oli naf blong swimswim, oli go lukaotem wan stret ples we oli save fasgud long hem. Ol saentis oli ting se taem we hem i faenem wan ples, smol sel ya i mekem tu samting. Fastaem, hem i mekem wan kaen oel mo i putum long ples ya, blong mekem se i no moa wetwet. Oel ya i mekem se ples ya i rere gud tu blong sel ya i putum nambatu samting, hemia ol protin we oli singaotem se phosphoprotein.

 Tufala samting ya i mekem wan strong glu we ol smosmol bebet tu i no save spolem. I impoten tumas we glu ya i strong gud mo i save stap longtaem, from we sel ya bae i fas long ples ya go kasem en blong laef blong hem.

Ol sel ya barnacle, wetem wan smol pija blong glu blong hem

 Fasin blong sel ya barnacle blong mekem glu blong hem, i tekem plante moa step i bitim samting we ol saentis oli tingbaot bifo. Wan memba blong tim blong ol saentis we i faenemaot samting ya i talem se: “Rod ya we sel i yusum blong mekem se wota i kamaot blong glu i save stak, i nambawan mo i waes tumas.” Maet samting we oli faenemaot i save halpem ol man blong risej blong wokem ol kaen glu we oli save yusum aninit long wota, wetem ol kaen glu we man i mekem long ol samting blong neija, blong yusum long teknoloji mo taem oli katem man long hospital.

 ?Wanem tingting blong yu? ?Glu blong barnacle i kamaot olsem nomo? ?O i gat wan man we i wokem?