Go long ol haf insaed long hem

?I GAT WAN MAN WE I WOKEM SAMTING YA?

Frut Flae Ya We i Save Flae Spid Mo Tantanem Gud Hem

Frut Flae Ya We i Save Flae Spid Mo Tantanem Gud Hem

Wan man we i traem finis blong kasem wan flae, i save se i no isi blong mekem. Mo, from we ol flae oli muv kwik olsem laetning, plante taem oli ronwe long man we i wantem kasem olgeta.

Ol saentis oli faenemaot se sam flae we oli singaotem olgeta, ol frut flae, oli save tantanem gud olgeta long wan fasin we i spid moa, i bitim wan plen blong faet. Mo tu, oli kwik blong mekem olsem, long haf seken nomo. Profesa Michael Dickinson we i stadi long ol laef samting i talem se, taem ol frut flae oli jes bon, be “oli save finis olsem wanem blong flae”. Hem i se: “I olsem se oli putum wan bebi we i jes bon insaed long wan plen blong faet, mo i save gud finis olsem wanem blong flaem plen ya”.

Ol man blong mekem risej we oli tekem video long ol frut flae ya, oli faenemaot se long wan seken nomo oli save muvum wing blong olgeta 200 taem. Mo, hem i naf blong jenisim posisen blong hem mo aot kwiktaem long denja sipos i muvum wing blong hem wantaem nomo.

?Mo oli spid olsem wanem? Ol man blong mekem risej oli faenemaot se oli kwik blong aot long denja, long wan spid we i 50 taem moa long spid we man i stap sarem ae blong hem. Profesa Michael Dickinson i se: “Ol frut flae ya, oli naf blong harem save denja nao oli kwik blong save weples denja i stap mo weples i sef blong go long hem.”

?Be olsem wanem frut flae ya we i gat wan smol bren, i save mekem olsem? Hemia wan impoten kwestin we ol man blong mekem risej oli wantem faenemaot ansa blong hem.

Ol frut flae oli kwik blong ronwe long denja mo jenisim rod blong olgeta

?Wanem tingting blong yu? ?Yu ting se frut flae ya we i save flae spid mo tantanem gud hem, i kamaot olsem nomo, no i gat wan Man we i wokem?