Go long ol haf insaed long hem

Tekem Blad​—Wanem We Ol Dokta Oli Talem

Tekem Blad​—Wanem We Ol Dokta Oli Talem

Blong plante yia, ol man oli stap tok agensem Ol Witnes blong Jehova from oli no tekem blad. Ol Witnes oli mekem olsem from oli folem tok blong Baebol we i talem se, “bambae yufala i no kakae blad.” Be samtaem, ol dokta oli no agri long samting ya from oli ting se blad i olsem beswan meresin.​—Ol Wok 15:29.

Be naoia, plante we oli wok olsem ol dokta, oli stap tokbaot sam tritmen we i no nidim blad.

Insaed long wan magasin we Stanford Yunivesiti blong Meresin i wokem long 2013, i gat wan haf “Against the Flow​—What’s Behind the Decline in Blood Transfusions?” we i tokbaot wan spesel samting long saed blong blad. Woman we i raetem haf ya, Sarah C. P. Williams, i talem se: “Long ol yia we i pas, ol man oli mekem plante risej mo oli faenemaot se long olgeta hospital long wol, ol dokta oli yusum blad moa i bitim ol narafala meresin. Mo tu, oli givim tumas blad long ol man we oli katem olgeta mo olgeta we oli stap long rum blong ol sikman.”

Sarah i talem sem toktok we Patricia Ford, M.D, daerekta long Hospital blong Pennsylvania i talem. Hem i se: “I gat wan tingting we ol dokta oli lanem mo oli bilif strong long hem, hemia se sipos wan man i no tekem blad bambae hem i ded from, mo se blad nomo i save sevem laef blong ol man. . . Samtaem i tru olsem long sam sikman, * be plante taem I no tru olsem long plante sikman

Dr. Ford we i tritim klosap 700 Witnes blong Jehova evri yia, i talem se: “Plante dokta we mi storian wetem olgeta . . . oli gat rong tingting ya se sipos ol sikman oli no tekem blad bambae oli ded . . . Mi tu mi gat tingting olsem bifo. Be kwiktaem mi lanem se, yu yu save tritim gud ol sikman ya, sipos yu yusum ol isi rod nomo blong katem man.”

Sam man oli stadi long ol sikman we dokta i katem hat blong olgeta. Afta sam yia, oli faenemaot se ol Witnes blong Jehova oli kamgud kwiktaem afta long operesen, i bitim olgeta we oli tekem blad. Oli stap haremgud yet long 20 yia biaen.

Wan atikol insaed long The Wall Street Journal blong Eprel 8, 2013, i talem se: “Fasin blong katem man we i no yusum blad​—Wan rod we ol dokta oli yusum—blong plante yia long ol sikman we oli no wantem tekem blad from oli stap folem loa blong God. Naoia, olgeta hospital long wol oli stap lan blong yusum rod ya . . . Ol dokta we oli sapotem fasin ya blong katem ol man we i no yusum blad oli talem se, rod ya i no jes blong sevem mane, be i blokem plante narafala sik tu we oli mekem ol sikman oli no save aot kwiktaem long hospital.”

Taswe Robert Lorenz, we i daerekta long klinik blong Cleveland i talem se: “Yu glad kwiktaem from yu ting se yu stap halpem sikman sipos yu givim blad long hem . . . Be, samting we i kamaot biaen i defren, hem i no tru.”

^ par. 5 Blong save tingting blong ol Witnes blong Jehova long saed blong blad, yu luk haf ya “Kwestin We Plante Man Oli Stap Askem​—?From Wanem Yufala i No Tekem Blad?