Go long ol haf insaed long hem

Go long lis blong ol haf

 STORI BLONG FRAN PEJ | ?FROM WANEM TRABOL I KASEM OL GUDFALA MAN?

Trabol i Kasem Ol Gudfala Man—?From Wanem?

Trabol i Kasem Ol Gudfala Man—?From Wanem?

Jehova God i mekem olgeta samting mo hem i gat bigfala paoa. * From samting ya, ol man oli talem se hem i mekem ol gudfala samting mo ol trabol tu. Be i gud yumi luk samting we Baebol i talem:

  • “Fasin blong Hae God i stret gud.”—Ol Sam 145:17.

  • “Fasin blong hem i gud tumas, mo hem i stret olwe nomo. Hem bambae i God blong olgeta, mo hem i tru. Oltaem, tingting blong hem bambae i stap strong long olgeta. Oltaem hem i stap mekem ol samting we i stret, mo i stap mekem sem mak nomo long olgeta man.”—Dutronome 32:4.

  • “Hae God i kaen tumas, mo hem i gat sore long man.”—Jemes 5:11.

God i no mekem ol trabol oli hapen. ?Be olsem wanem? ?Hem i pulum man blong i mekem rabis fasin? Nogat. Baebol i talem se: “Sipos ol samting i kam blong pulum tingting blong man, blong mekem hem i foldaon long sin, bambae hem i no mas talem se, ‘Ol samting ya i kamaot long God.’” ?From wanem? “From we i no gat samting nogud we i save pulum God blong mekem hem i gorong. Mo i no fasin blong God blong pulum man blong mekem hem i foldaon long sin.” (Jemes 1:13) Taswe, God i no stap pulum man blong i mekem rabis fasin. Mo hem i no stamba blong ol trabol. Ale, ?hu i stamba blong ol trabol?

TRABOL I SAVE KASEM YUMI ENITAEM MO LONG ENI PLES

Baebol i talem from wanem yumi safa, i se: ‘Samting we yumi no tingbaot i save kasem yumi enitaem nomo.’ (Prija 9:11, NW) Samtaem wan trabol i kasem yumi from we yumi stap long ples mo long taem we trabol ya i hapen. Klosap 2,000 yia i pas finis, Jisas i tokbaot wan haos we i foldaon long 18 man mo i kilim olgeta oli ded. (Luk 13:1-5) Trabol ya i kasem olgeta, i no from we fasin blong olgeta i no stret, be from we haos ya i foldaon long stret taem we oli stap aninit long hem. Mo yu traem tingbaot trabol ya we i hapen long Jenuware 2010. Graon i seksek bigwan long Haiti mo i kilim i ded bitim 300,000 man. Long olgeta ya, i gat olgeta we oltaem oli go long jos, olgeta we oli neva go long jos, olgeta we oli rij, mo olgeta we oli pua. Sik tu i save kasem man enitaem nomo.

?From wanem God i no blokem ol disasta we i stap kasem ol gudfala man?

Maet sam man oli talem se: ‘I moagud God i blokem ol trabol blong oli no hapen mo blong oli no kasem ol gudfala man.’ Be sipos God i mekem olsem, hemia i min se hem i save finis ol trabol we bambae oli kasem yumi. I tru, God i gat paoa blong save ol samting we oli no kamtru yet. ?Be olsem wanem? ?Hem i yusum paoa ya blong save ol samting we bambae oli hapen long laef blong yumi?—Aesea 42:9.

Baebol i talem se: “God blong yumi, hem i stap long heven, mo hem i save mekem evri samting we hem i wantem mekem.” (Ol Sam 115:3) Nating se i olsem, Jehova i mekem sam samting nomo we hem i luk se oli impoten. Hem i no traem mekem evri samting we hem i naf blong mekem. Mo tu, hem i jusum blong save sam samting we bambae oli hapen long fiuja, mo hem i jusum blong no save sam samting. Eksampol, taem rabis fasin i kam plante long Sodom  mo Gomora, Jehova i talem long Ebraham se: ‘Mi mi mas godaon long tufala taon ya blong jekemap, blong faenemaot se i tru no nogat.’ (Jenesis 18:20, 21) Yes, Jehova i jusum blong no save ol rabis fasin we oli kam antap long tufala taon ya. Taswe, Jehova i save jusum blong no save sam samting we oli no kamtru yet. (Jenesis 22:12) Yes, Jehova i mekem i stret nomo. Baebol i talem se: “Fasin blong hem i gud tumas, mo hem i stret olwe nomo.” Hem i jusum nomo blong save samting we i joen wetem stamba tingting blong hem we bambae i kamtru. Be hem i no fosem man blong i folem tingting blong hem. * (Dutronome 32:4) Ale, folem ol save ya, yumi makem se God i jusum nomo blong save sam samting we bambae oli kamtru yet long fiuja, mo i letem yumi mekem samting we yumi wantem.

?From wanem God i no blokem ol rabis fasin we i stap kasem ol gudfala man?

?OL MAN OLI STAMBA BLONG OL TRABOL YA?

Sam trabol we oli kasem yumi, yumi nomo i stamba blong hem. Baebol i tokbaot samting ya, i se: ‘Taem wan man i wantem tumas ol samting nogud, bambae hem i stap mekem ol samting nogud from. Mo taem hem i stap mekem ol samting nogud, fasin ya tu bambae i kam bigwan moa long hem, nao bambae hem i ded from.’ (Jemes 1:14, 15) Wan man we i stap mekem ol rabis fasin, no i wantem tumas olgeta, bambae i kasem trabol. (Rom 7:21-23) Ol buk blong histri oli soemaot se ol man nao oli stamba blong plante trabol we i mekem ol man oli harem nogud bigwan. Mo tu, ol man we oli no stret oli save pulum ol gudfala man blong oli tekem fasin blong olgeta, ale rabis fasin i gohed oltaem.—Ol Proveb 1:10-16.

Ol man oli mekem sam trabol, we oli mekem yumi safa bigwan

?Olsem wanem? ?God i mas blokem ol man blong oli no mekem trabol? Yu traem tingbaot olsem wanem God i mekem man. Baebol i talem se God i mekem man, mo i mekem we hem i tekem fasin blong Hem. Taswe, yumi save soemaot ol fasin blong God. (Jenesis 1:26) Mo tu, hem i letem ol man oli fri blong mekem samting we oli wantem, mo oli save jusum blong fren wetem hem oltaem, sipos oli obei long hem. (Dutronome 30:19, 20) Taswe, i no stret we hem i fosem ol man blong oli mekem samting we hem i wantem. Yumi no olsem wan enjin. Mo sipos God i blokem ol man blong oli no mekem trabol, hemia i sem mak long tijing ya se God i makemaot finis samting we bambae yumi mekem, mo samting we bambae i hapen long laef blong yumi. Be God i tinghae long yumi mo i letem yumi jusum samting we yumi wantem. !Yumi glad tumas blong save samting ya! Be ol trabol we man i mekem bambae oli no stap olwe. Ol man oli stap mekem trabol from we oli sinman mo oli mekem ol desisen we oli no stret.

?YUMI STAP HAREM NOGUD FROM KAMA?

Plante man we oli Hindu no Budis, oli bilif long Kama, * hemia se afta we man i ded, hem i bon bakegen  long wan narafala bodi mo long wan defren ples. ?Kama hem i wanem? Hemia tijing ya se ol samting we oli stap hapen long laef blong wan man naioa, hemia frut blong ol wok we hem i bin mekem, long laef blong hem long wan narafala wol. Taswe, sipos yu askem kwestin we i stap long fran pej blong magasin ya long wan Hindu no Budis, bambae hem i ansa long yu se: “Ol trabol oli kasem ol gudfala man from loa blong Kama. Oli stap kasem ol trabol from sam nogud samting we oli bin mekem long laef blong olgeta long wan narafala wol.”

Ale, i gud yumi skelem tijing blong Kama wetem samting we Baebol i talem long saed blong ded. Taem God i mekem fas man long garen blong Iden, hem i talem long hem se: “Olgeta tri long ples ya, yu yu save kakae frut blong olgeta. Wan tri nomo i stap we i tabu blong yu kakae frut blong hem. Hemia tri ya we frut blong hem i save mekem yu yu save ol fasin we i gud, mo ol fasin we i nogud. Tri ya, sipos yu kakae frut blong hem, be long sem dei nomo, bambae yu ded.” (Jenesis 2:16, 17) Sipos Adam i obei long God, hem i save laef olwe. Be hem i no obei, nao ded i kamaot olsem wan panis blong no obei. From samting ya taem yumi bon, yumi mas ded from we “ded i kasem olgeta man.” (Rom 5:12) Taswe “ol man we oli stap mekem sin, pei blong olgeta, bambae oli ded from.” (Rom 6:23) Mo tu, Baebol i talem se: ‘Taem wan man i ded, hem i fri long olgeta sin blong hem.’ (Rom 6:7) Hemia i min se, ol sin we man i mekem taem hem i laef, oli no moa gat paoa long hem taem hem i ded.

Tede, plante milian man oli talem se ol trabol we man i kasem, oli kamaot from Kama. Man we i bilif long tijing ya, taem hem i kasem trabol, hem i ting se i oraet nomo, mo taem ol narafala oli kasem trabol hem i no gat sore long olgeta. Tijing ya i mekem se ol man oli no gat hop se wan dei ol trabol bambae oli finis. Be tijing ya, i tijim se man i save stopem ol trabol we oli stap kasem hem, sipos hem i fri long fasin ya blong bon bakegen. Hem i save fri long fasin ya sipos hem i mekem ol gudfala fasin mo i kasem sam spesel save. Be ol tingting ya oli defren olgeta long samting we Baebol i talem. *

STAMBA BLONG OL TRABOL

?Yu yu save se Setan, we i “masta blong wol ya,” hem i stamba blong ol fasin we i mekem man i safa?—Jon 14:30

I tru, sam trabol we i kasem yumi, ol man oli mekem, be man we i statem trabol, hemia Setan. Fastaem hem i wan gudfala enjel blong God long heven, be hem i no obei long Jehova, nao i karem sin i kam long wol. (Jon 8:44) Hem i mekem samting ya long garen blong Iden, taem hem i pulum Adam mo Iv, nao trifala i agensem Jehova. (Jenesis 3:1-5) Jisas i singaot rabis man ya Setan se hem i “masta blong wol ya.” (Matiu 6:13; Jon 14:30) Hem i pulum ol man blong oli folem tingting blong hem, nao oli sakemaot ol advaes blong Jehova. (1 Jon 2:15, 16) Taswe, long 1 Jon 5:19, Baebol i talem se: ‘Wol ya i stap long paoa blong Setan.’ Mo tu, i gat sam narafala enjel we oli tanem baksaed long God, mo oli joen wetem Setan. Baebol i talem se Setan wetem ol enjel blong hem oli ‘stap giaman long olgeta man long wol, oli stap lidim olgeta oli go krangke,’ mo oli stap mekem trabol long wol. (Revelesen 12:9, 12) From samting ya, Setan nao i stamba blong ol trabol we oli stap kasem yumi.

Yes, God i no stamba blong ol trabol we oli kasem ol man, mo hem i no stap mekem man i safa. Defren olgeta, hem i promes blong finisim ol trabol. Nekis haf bambae i tokbaot samting ya.

^ par. 3 Jehova i nem blong God long Baebol.

^ par. 11 Blong kasem save moa from wanem God i letem ol trabol oli stap gohed yet, yu luk japta 11 blong buk ya ?Wanem Samting We Baebol i Rili Tijim? we ol Witnes blong Jehova oli wokem.

^ par. 16 Blong save stamba blong tijing ya, yu save luk buklet ya ?Wanem Bambae i Hapen Long Yumi Taem Yumi Ded? long pej 8-12, we ol Witnes blong Jehova oli wokem.

^ par. 18 Blong kasem moa save long samting we Baebol i tokbaot long saed blong ol ded man mo hop blong laef bakegen, yu save luk japta 6 mo japta 7 blong buk ya, ?Wanem Samting We Baebol i Rili Tijim?