Go long ol haf insaed long hem

Go long lis blong ol haf

 STORI BLONG FRAN PEJ

Faet Ya i Jenisim Wol

Faet Ya i Jenisim Wol

Wan handred yia bifo, plante yangfala man oli lego hom blong olgeta blong go faet. Oli glad tumas blong faet from kantri blong olgeta. Wan soldia blong Amerika i talem se: “Mi mi glad tumas. Mi wantem luk ol gudfala samting we bambae oli hapen.”

Be i no longtaem biaen, oli no moa glad. I no gat man i save se ol bigfala ami ya bambae oli faet plante yia long ol sofmad blong Beljiom mo Franis. Long taem ya, plante man oli singaot faet ya se “Bigfala Faet.” Tede, yumi talem se Wol Wo Wan.

Wol Wo Wan i wan bigfala faet from we i kilim i ded plante man wantaem. Sam man oli ting se samwe long 10 milian man oli ded, mo 20 milian man oli kasem kil. Mo faet ya i kamaot from bigfala mastik blong ol lida blong politik long Yurop. Olgeta oli no naf blong stopem ol raorao blong olgeta, ale i kam wan bigfala faet. Samting we i moa nogud, hemia se “Bigfala Faet” ya i jenisim wol. Mo ol man oli stap harem nogud yet from jenis ya.

 OL MAN OLI NO MOA TRASTEM OL LIDA

Wol Wo Wan i kamaot from we ol lida blong Yurop oli no tingting gud. Taem faet i no stat yet, ol lida ya oli mekem ol desisen, be oli no luksave se bigfala trabol bambae i kamaot biaen. Oli olsem man we i wokbaot long slip blong hem, ale i foldaon mo i kasem kil.

Olgeta bigfala politik paoa long Yurop oli mekem wan faet, sam wik afta we wan man i kilim i ded prins blong Ostria. Sam dei afta long faet, wan man i askem long hedgavman blong Jemani se: “?From wanem faet ya i kamaot?” Haeman ya i ansa se: “Yumi no save.”

Ol lida ya oli no luksave trabol we bambae i kamaot. Be ol soldia we oli stap faet, oli kasem save samting we i stap hapen. Oli luksave se ol lida blong politik, blong jos, mo blong ami, oli giaman long olgeta. ?Oli giaman olsem wanem?

Ol lida blong politik, blong jos, mo blong ami, oli giaman long olgeta

Ol lida blong politik oli promes se faet ya bambae i mekem laef long wol i kam moa gud. Hedgavman blong Jemani i talem se: “Yumi stap faet blong yumi save wok long pis, mo blong holem kastom blong yumi, mo blong kalja blong yumi i no lus.” Mo Presiden blong Amerika, Woodrow Wilson, i talem se faet ya bambae i “mekem ol man long wol oli jusum gavman blong olgeta.” Mo long Inglan, ol man oli ting se “faet ya i blong finisim faet.” Be olgeta evriwan oli rong.

Ol lida blong jos oli sapotem faet ya. Wan buk (The Columbia History of the World) i talem se: “Ol lida blong jos we wok blong olgeta i blong tijim ol man long Baebol, oli pulum ol man blong oli go faet. Bigfala faet ya i mekem ol man oli no moa laekem nating ol narafala man.” Mo ol lida blong jos oli pulum ol man blong oli no moa laeklaekem olgeta. Wan narafala buk (A History of Christianity) i talem se: “Ol lida blong jos oli no naf blong givhan, mo plante taem oli no wantem givhan long ol man blong oli tingbaot God fastaem. Ale oli talem se sipos yu faet from kantri blong yu, hemia i sem mak nomo olsem se yu bilif long God. Samting ya i mekem se ol soldia blong defdefren jos we oli talem se oli Kristin, oli kilkilim olgeta.”

Ol lida blong ami oli promes se faet ya bambae i sot nomo mo bambae oli win, be samting ya i no hapen. Faet ya i gohed mo ol ami oli taed we oli taed. Wan man blong raetem histri i talem se faet ya i nogud tumas, mo i spolem plante soldia. Nating se plante taosen soldia oli ded, be ol lida ya oli gohed blong fosem ol soldia blong oli go faet long fored olgeta, long ples we ol enemi oli stap long hem. Taswe, yumi no sapraes we plante soldia oli tanemraon agens long ol lida blong olgeta.

?Bigfala faet ya i mekem wanem long wol? Wan buk blong histri i talem toktok blong wan soldia, se: ‘Faet ya i jenisim tingting mo fasin blong ol man we oli laef long taem ya.’ Yes, sam kantri we oli gat bigfala paoa antap long ol narafala kantri, oli lusum paoa ya afta long bigfala faet ya. Bigfala faet ya i faswan long ol narafala faet we i kilim plante man i ded long ol yia 1900. Klosap oltaem, ol man oli agensem gavman blong olgeta, mo oli stap straek.

?From wanem bigfala faet ya i jenisim ol samting? ?I tru se faet ya i kamaot from wan mastik nomo? ?Ansa blong ol kwestin ya bambae i soemaot wanem long saed blong fiuja?