Go long ol haf insaed long hem

Go long lis blong ol haf

 ADVAES LONG FAMLE | OL YANGFALA

?I Stret Blong Mekem Samting We i Denja Blong Harem Gud?

?I Stret Blong Mekem Samting We i Denja Blong Harem Gud?

SAMTING WE I HAD

“Mi stanap klosap long wan tren we i spid we i spid insaed long wan tanel. Samting ya i mekem hat blong mi i pam mo mi harem se ol trabol blong mi oli lus.”—Leon. *

“Taem mi stap antap long wan klif we i hae we i hae nao mi jam i godaon long solwota, mi harem se mi fri olgeta. Oltaem mi harem gud, be sam samtaem mi fraet.”—Larisa.

Plante yangfala oli olsem Leon mo Larisa. Oli wantem faenemaot se oli naf blong mekem wan samting we i had, mo samtaem maet i denja. ?Yu tu yu olsem? Sipos yes, ating ol save we i kam biaen bambae oli givhan long yu.

SAMTING WE YU MAS SAVE

Yu nidim moa oltaem. Maet yu harem gud blong smoltaem, be biaen, yu harem se yu mas mekem wan samting we i denja moa. Mako, we i stap go insaed long ol tanel blong tren olsem Leon, i talem se: “Mi glad blong smoltaem, be afta, mi mas mekem wan narafala samting bakegen blong mi harem gud.”

Jastin i stap ron long sketbod, mo long semtaem hem i holem trak we i stap spid, blong trak ya i pulum hem. Hem i se: “From we mi harem gud tumas, mi wantem mekem bakegen mo bakegen. Mi wantem se ol man oli sapraes long mi. Be long en blong hem, mi slip long hospital.”

Ol fren oli pulum yu nao yu no tingbaot denja. Yangfala Mavin i talem se: “Ol fren blong mi oli fosem mi blong mi klaem i go antap long wol blong wan bigfala stori haos we mi no yusum rop o narafala samting. Oli se: ‘Ale, yu klaem. Yu yu naf.’ Mi harem se mi fraet. Taem mi stap klaem i go antap, mi seksek we.” Larisa i se: “Mi folem ol narafala yangfala nomo, mi mekem olsem olgeta ya.”

Samfala oli yusum Intenet blong presem ol yangfala we oli mekem samting we i denja, mo oli tokbaot ol denja olsem se oli nating nomo. Fulap man oli wajem ol video we oli putum long Intenet, nao ol yangfala ya we oli mekem samting we i denja, oli harem gud from we oli pulum ae blong plante man.

Sam video long Intenet oli soemaot wan pleplei we oli kolem parkour. Plante yangfala oli resis, klaem, mo jam kwiktaem, blong gokros long ol wol mo ol haos mo antap long ol lada, be oli no yusum rop o narafala samting blong stap sef. Sipos yu  wajem ol video ya yu save gat tu rong tingting ya: (1) I no denja tumas, mo (2) Olgeta yangfala oli stap mekem. ?Wanem i save hapen? Maet yu wantem traem mekem pleplei ya we i denja tumas mo yu save ded from.

I gat ol pleplei we oli sef moa. Baebol i talem se: “Fasin ya blong trenem bodi, i save givhan long man blong smoltaem.” (1 Timoti 4:8) Be Baebol i talem tu se yu mas gat “stret tingting.” (Taetas 2:12) ?Olsem wanem blong mekem olsem?

SAMTING WE YU SAVE MEKEM

Tingbaot ol denja. Baebol i talem se: “Man we i gat hed, oltaem nomo hem i stap tingting gud fastaem . . . be man we i no gat hed, oltaem nomo hem i stap soemaot i klia we i no save wan samting.” (Ol Proveb 13:16) Bifo we yu mekem wan samting, yu mas save ol denja we oli stap. Tingting gud long kwestin ya: ‘?Mi mi save kasem bigfala kil o lusum laef blong mi?’—Rul blong Baebol: Ol Proveb 14:15.

Jusum ol fren we oli respektem laef. Ol trufala fren bambae oli no pulum yu blong yu putum laef blong yu long denja, mo blong mekem samting we yu fraet blong mekem. Larisa i talem se: “Ol gudfala fren we oli gat stret tingting oli givhan long mi blong mi jusum gud ol pleplei. Taem mi jenisim ol fren blong mi, laef blong mi tu i jenis.”—Rul blong Baebol: Ol Proveb 13:20.

Tingbaot: ‘?Pleplei ya i blong traem trikim ded nomo?’

Harem gud blong mekem samting we yu gat gudhan long hem, be yu no putum laef blong yu long denja. Wan buk (Adolescent Risk Behaviors) i talem se, blong kam bigman long tingting blong yu, yu mas “naf blong putumap ol rul we bambae yu folem, mo save limit blong yu.” Yu save faenemaot samting we yu yu naf blong mekem, taem yu lukaot gud, yu yusum ol samting blong givhan long yu, mo yu mekem long ples we i sef.

Pulum ol narafala blong oli respektem yu. Ol narafala bambae oli respektem yu moa sipos yu winim ol problem blong laef, i bitim we yu mekem samting we i denja blong harem gud. Larisa i talem se: “Taem mi jam long ol klif ya, hemia stat blong wan taem long laef blong mi we mi mekem plante samting blong spolem mi nomo. I moa gud sipos mi bin talem ‘no.’”

Stamba poen: I moa gud yu jusum gud ol pleplei blong yu, i bitim we yu mekem ol samting we i denja blong harem gud nomo.—Rul blong Baebol: Ol Proveb 15:24.

^ par. 4 Mifala i jenisim sam nem.