Go long ol haf insaed long hem

Go long lis blong ol haf

 PROBLEM

Ol Denja We Yumi Fesem

Ol Denja We Yumi Fesem

Wan ripot long 2018 i talem se: “Tede yumi gat plante moa samting i bitim ol man bifo, long saed blong teknoloji, sayens, mo mane . . . Nating se i olsem, hemia fastaem long histri we i luk olsem se wol bambae i lus.”—The Global Risks Report 2018, World Economic Forum.

?FROM WANEM PLANTE MAN OLI WARI LONG FIUJA BLONG YUMI MO WOL YA? TINGBAOT SAM LONG OL DENJA WE YUMI FESEM.

  • INTENET: Wan niuspepa (The Australian) i talem se: “Sloslo Intenet i stap kam olsem wan ples we i denja blong go long hem. Olkaen man we oli yusum Intenet blong spolem yumi hemia: Ol man blong mekem rabis fasin wetem pikinini, ol man we oli wantem daonem ol narafala blong spolem olgeta, ol man we oli putum ol mesej blong pulum ol narafala blong oli kros mo raorao, mo ol man we oli wantem stilim ol save long kompiuta blong yumi. Fasin we i bigwan moa bitim ol narawan, hemia taem man i go insaed long kompiuta blong stilim ol save long saed blong yumi . . . Yes, Intenet i wan rod we man i save yusum blong mekem i nogud long narafala mo spolem narafala.”

  • MANE: Wan intenasnal ripot blong Oxfam i talem se, ol rijman long wol oli stap kam rij moa, be ol puaman oli stap kam pua moa. Ripot ya i talem se: “Ol problem blong ekonomi long wol oli spolem ol puaman, we bighaf blong olgeta oli woman. Mane we i sud givhan long olgeta i stap go long ol man we oli rij finis.” Samfala oli fraet se samting ya i save mekem se ol man bambae oli rebel mo faet.

  • FAET MO FASIN AGENS: Long 2018, wan ripot blong Yunaeted Nesen long saed blong ol Refuji, i talem se: “Yumi neva luk wan taem bifo olsem yumi luk naoia, we fulap man oli mas ronwe long ples blong olgeta.” Bitim 68 milian man oli ronwe finis long haos blong olgeta, bighaf blong olgeta oli ronwe from faet mo fasin agens. Ripot i gohed se: “Evri tu seken, wan man i ronwe.”

  • OL LAEF SAMTING OLI STAP LUS: Wan narafala ripot (The Global Risks Report 2018) i talem se: “Plante kaen animol mo tri oli stap lus kwiktaem. Mo win mo solwota i stap kam doti bitim mak, mekem se ol man oli kasem plante moa sik.” Mo tu, ol bebet we oli mekem wok ya blong maredem ol flaoa, long plante kantri oli stap lus. Ol saentis oli givim woning se maet samting ya i “spolem wol fulwan.” Ol rif long solwota tu oli stap long denja. Ol saentis oli talem se long 30 yia we i pas, samwe long 50 pesen blong ol korel oli ded.

?Olsem wanem? ?Ol man oli naf blong mekem wol i kam sef moa? Samfala oli ting se yumi evriwan i nidim moa save. Sipos i olsem, ?wanem kaen save? Ol haf we oli kam biaen bambae oli ansarem ol kwestin ya.