Go long ol haf insaed long hem

Go long lis blong ol haf

 ?OLSEM WANEM YU SAVE GLAD?

Kasem Save From Wanem Yumi Laef

Kasem Save From Wanem Yumi Laef

OL MAN NOMO OLI SAVE RAET, DROEM PIJA, MEKEM OL NIUFALA SAMTING, MO TINGBAOT OL IMPOTEN KWESTIN LONG LAEF: ?From wanem i gat ol sta long skae? ?Yumi kamaot olsem wanem? ?From wanem yumi laef? ?Wanem bambae i hapen long fiuja?

Sam man oli no wantem tingbaot ol kwestin ya, from we oli ting se oli had tumas. Sam narafala oli talem i no nid blong tingbaot ol kwestin ya from we laef i kamaot long evolusen. Wan tija blong histri mo sayens i talem se: “I no gat God, i no gat plan blong fiuja.” Hem i gohed se: “I no gat wan stamba blong ol rul we yumi folem, mo laef i blong nating nomo.”

Sam narafala oli talem se i no stret blong tingting olsem. Oli luk se ol sta long skae oli folem wan plan we i laenap wetem ol loa blong sayens. Oli sapraes long ol laef samting raonabaot long yumi, mo samfala oli traem kopi long olgeta blong wokem ol defdefren samting. Oli luksave se ol samting ya we oli had tumas blong eksplenem mo oli wok gud, oli no kamaot olsem nomo, be i mas gat wan Man we i waes, i mekem plan mo i wokem olgeta.

Taswe, sam man we oli bilif long evolusen oli tingting bakegen. Tingbaot tufala stori ya:

ALEXEI MANOV—DOKTA BLONG BREN. Hem i talem se: “Long skul, oli tijim mifala se i no gat wan God be evri samting i kamaot long evolusen. Oli ting se yangfala we i bilif long God i no gat save.” Be long 1990, tingting blong Alexei i stat blong jenis.

Hem i gohed se: “Mi traehad blong save se ol samting i kamaot wea. Mi tingting oltaem long bren blong man, we i had moa blong kasem save long hem i bitim ol narafala samting. ?Olsem wanem? ?Man i gat wan bren blong yusum smoltaem nomo blong lanem plante samting, be afta, hem i ded? !Hemia i krangke nomo! Taswe mi stat blong tingbaot se: ‘?From wanem yumi stap long wol ya? ?From wanem yumi laef?’ Mi tingting dip, nao mi luksave se i mas gat wan God i wokem yumi.”

Alexei i stadi Baebol blong traem faenem ansa blong ol kwestin ya. Biaen, woman blong hem tu we i dokta mo i no bilif long God, i stadi Baebol. Be hem i mekem olsem blong pruvum se man blong hem i rong. Tede, tufala tugeta i bilif long God mo plan we God i gat long ol man, olsem Baebol i talem.

HUABI YIN—SAENTIS. Plante yia, Huabi Yin i stadi long fisiks, * speseli long san. Hem i talem se:

“Taem ol saentis oli stadi long ol paoa long skae mo wol, oli faenemaot se oli wok folem oda, from i gat ol loa we i kontrolem olgeta. Nao mi stat tingting se: ‘?Hu ya i stanemap ol loa ya? Taem yumi yusum wan faea blong kuk, yumi mas lukaotgud mo kontrolem faea ya. ?Hu ya i stap lukaotgud long san mo ol loa we oli kontrolem san?’ Sloslo, mi luksave se fas vas long Baebol i ansa long kwestin ya, i se: ‘Bifo we bifo olgeta, God i mekem skae mo graon.’”—Jenesis 1:1.

Ol saentis oli faenemaot ansa blong plante kwestin we oli stat wetem “?olsem wanem?” ?Olsem wanem ol sel blong bren oli wok? ?Olsem wanem san i mekem ples i hot mo i givim laet? Be Alexei mo Huabi i faenemaot se, Baebol nomo i ansa long ol kwestin we oli stat wetem “?from wanem?” ?From wanem skae mo wol i stap? ?From wanem ol samting long skae mo wol oli wok folem ol loa? ?From wanem yumi laef?

Long saed blong wol, Baebol i talem se: “[God] i no mekem blong i ples nating nomo, hem i mekem blong man i save stap long hem.” (Aesea 45:18) Yes, God i gat wan plan blong wol ya. Nekis pej i soemaot se plan blong God i joen wetem hop blong yumi long fiuja.

^ par. 10 Fisiks, hem i stadi blong ol samting olsem laet, saon, hot, lektrik, mo paoa we oli gat long ol narafala samting.