Go long ol haf insaed long hem

Go long lis blong ol haf

Papa Mo Mama, Givhan Long Pikinini Blong i Save Baptaes

Papa Mo Mama, Givhan Long Pikinini Blong i Save Baptaes

“?From wanem yu stap wet? Yu girap, yu baptaes.”—OL WOK 22:16.

SINGSING: 51, 135

1. ?Kristin papa mo mama i wantem meksua long wanem, bifo we pikinini i baptaes?

“PLANTE manis nao mi stap talem long Papa mo Mama se mi wantem baptaes, mo tufala i storian plante wetem mi. Tufala i wantem we mi save se desisen ya i impoten tumas. Ale long 31 Disemba 1934, mi baptaes.” Hemia nao samting we i hapen long Blosom Brant. Tede tu, Papa mo Mama i mas givhan long pikinini, blong i mekem ol desisen we oli waes. Sipos pikinini i wet longtaem tumas blong baptaes, be i no gat wan gudfala risen, maet hem i no moa fren gud wetem Jehova. (Jemes 4:17) Ol papa mo mama we oli waes, oli wantem meksua bifo we pikinini i baptaes, se hem i rere blong kam disaepol blong Kraes.

2. (1) ?Sam eria elda oli faenemaot wanem? (2) ?Bambae yumi tokbaot wanem long stadi ya?

2 Sam eria elda oli faenemaot se plante yangfala we oli  gat samwe long 20 yia oli no baptaes yet, nating se oli gruap long trutok. Oli stap go long miting, oli prij, mo oli ting se oli Witnes blong Jehova finis. Be wan samting i stap blokem olgeta blong oli no givim laef i go long Jehova mo baptaes. Maet papa mo mama blong olgeta i ting se oli no rere yet. Long stadi ya, bambae yumi tokbaot fo risen from wanem sam papa mo mama oli no givhan long pikinini blong i baptaes.

?PIKININI I YANG TUMAS?

3. ?Papa mo mama blong Blosom i wari long wanem?

3 Papa mo mama blong Blosom we yumi tokbaot finis, i wari se hem i yang tumas blong kasem save mining blong baptaes, mo from wanem desisen ya i impoten tumas. ?Olsem wanem blong save sipos pikinini i rere blong givim laef blong hem i go long Jehova?

4. ?Olsem wanem toktok blong Jisas long Matiu 28:19, 20 i save givhan long ol papa mo mama?

4 Ridim Matiu 28:19, 20. Baebol i no talem hamas yia man i mas gat blong baptaes. Be ol papa mo mama oli mas tingting gud long mining blong tok ya, ‘pulum man i kam disaepol.’ Grik tok ya “pulum olgeta oli kam disaepol” long Matiu 28:19 i min se taem yumi tijim narafala, mak blong yumi i blong givhan long hem blong i kam wan studen o disaepol. Wan disaepol, hem i wan man we i lanem mo kasem save long ol tijing blong Jisas mo i wantem obei long hem. Taswe, stat taem pikinini i bon, papa mo mama i mas tijim hem wetem tingting ya se, wan dei bambae hem i givim laef blong hem long Jehova, mo kam disaepol blong Kraes. I tru se ol bebi oli no naf blong baptaes. Be Baebol i soemaot se taem pikinini i smol nomo, hem i naf blong kasem save mo laekem trutok blong Baebol.

5, 6. (1) ?Baebol i talem wanem long saed blong yangfala Timoti? (2) ?Ol papa mo mama we oli waes oli givhan long pikinini olsem wanem?

5 Timoti i wan disaepol we i jus blong mekem wok blong Jehova taem hem i yangfala nomo. Aposol Pol i talem se Timoti i lanem trutok ‘stat taem hem i bebi.’ Papa blong Timoti i no wan man blong Jehova, be mama mo abu woman blong hem oli tijim hem blong i laekem Tok blong God. From samting ya, Timoti i gat strong bilif. (2 Timoti 1:5; 3:14, 15) Maet hem i gat klosap 20 yia, taem hem i kam naf blong mekem spesel wok long kongregesen.—Ol Wok 16:1-3.

6 Ol pikinini oli no sem mak, samfala oli slo blong kam bigman long tingting. Sam oli kasem save trutok, oli mekem ol desisen we oli waes, mo oli wantem baptaes taem oli yangfala. Sam narafala oli jes rere blong baptaes taem oli bigwan. Ol papa mo mama we oli waes oli no fosem pikinini blong i baptaes. Be oli givhan long hem blong i gohed gud, folem save blong hem. Mo oli glad taem pikinini i folem advaes we i stap long Ol Proveb 27:11. (Ridim.) Oli no mas fogetem se oli wantem givhan long pikinini blong i kam disaepol. I gud oli tingbaot se: ‘?Pikinini blong mi i gat naf save blong givim laef blong hem long God mo baptaes?’

 ?PIKININI I GAT NAF SAVE?

7. ?Man i mas kasem evri smosmol save blong Baebol, blong kam naf blong baptaes? Yu eksplenem.

Ol disaepol blong Kraes oli mas gohed nomo blong kasem save long Baebol nating se oli baptaes finis

7 Ol papa mo mama oli tijim pikinini blong i save gud trutok, nao save ya bambae i pulum hem blong givim laef blong hem long God. Hemia i no min se pikinini i mas kasem evri smosmol save long Baebol blong hem i naf blong givim laef blong hem mo baptaes. Ol disaepol blong Kraes oli mas gohed nomo blong kasem save long Baebol nating se oli baptaes finis. (Ridim Kolosi 1:9, 10.) ?Man i mas gat hamas save blong hem i naf blong baptaes?

8, 9. ?Yumi lanem wanem long stori blong gad blong kalabus long Filipae?

8 Stori blong wan famle bifo i save givhan long ol papa mo mama tede. (Ol Wok 16:25-33) Long yia 50, Pol i go long taon blong Filipae long namba tu misinari trip blong hem. Long ples ya, oli mekem sam giaman toktok agensem hem mo Saelas, oli arestem tufala, mo oli sakem tufala long kalabus. Long naet ya, graon i seksek mo ol doa blong kalabus oli open. Gad blong kalabus i ting se evri presina i ronwe, mo i wantem kilim hem wan i ded. Be Pol i blokem hem. Biaen Pol mo Saelas i tokbaot Jisas long gad ya wetem famle blong hem. Nao oli bilif long ol samting we oli lanem long saed blong Jisas mo oli luksave se i impoten blong obei long hem. Ale wantaem nomo oli baptaes. ?Yumi lanem wanem long stori ya?

9 Maet gad ya i wan soldia blong Rom bifo. Hem i no gat save nating long Tok blong God. Taswe blong kam wan Kristin, hem i mas kasem save long ol stamba trutok long Baebol mo ol samting we Jehova i wantem, mo obei long ol tijing blong Jisas. Samting we hem i lanem long sot taem ya i mekem se hem i wantem baptaes. I tru, hem i mas gohed nomo blong kasem save taem hem i baptaes. Taswe taem pikinini blong yu i talem se hem i wantem baptaes from we hem i lavem Jehova mo i wantem obei long hem, ?bambae yu mekem wanem? Maet yu talem long hem blong i go toktok long ol elda, nao olgeta oli save luk sipos hem i naf blong baptaes. * Olsem olgeta Kristin we oli baptaes finis, bambae hem i mas gohed ful laef blong hem blong kasem save long Jehova.—Rom 11:33, 34.

?WANEM EDUKESEN WE I BESWAN?

10, 11. (1) ?Sam papa mo mama oli gat wanem tingting? (2) ?Wanem bambae i protektem pikinini?

10 Sam papa mo mama oli gat tingting ya se bifo we pikinini i baptaes, hem i mas skul gud mo gat wan gudfala wok. Maet oli talem olsem from we oli  wantem mekem i gud long pikinini. Be i gud oli tingbaot se: ‘?Samting ya bambae i rili givhan long pikinini blong i gat wan gudfala laef? ?Tingting blong olgeta i laenap wetem Baebol? ?Jehova i wantem se yumi yusum laef blong yumi olsem wanem?’—Ridim Prija 12:1.

11 Yumi no mas fogetem se wol ya mo ol samting we oli stap long hem, oli agensem tingting blong Jehova mo samting we hem i wantem. (Jemes 4:7, 8; 1 Jon 2:15-17; 5:19) Taswe, taem pikinini i fren gud wetem Jehova, samting ya bambae i protektem hem long Setan mo ol tingting blong wol ya. Sipos ol papa mo mama oli ting se i moa impoten blong skul gud mo blong gat gudfala wok, bambae pikinini i ting se ol samting blong wol ya oli moa impoten i bitim we hem i fren gud wetem Jehova. Hemia wan bigfala denja. Ol gudfala papa mo mama, ?yufala i wantem se ol man blong wol oli tijim pikinini blong yufala, long ol samting we oli ting se i save givim glad? Blong pikinini i harem gud mo i kasem trufala glad, Jehova i mas impoten moa i bitim ol narafala samting long laef blong hem.—Ridim Ol Sam 1:2, 3.

?OLSEM WANEM SIPOS PIKININI I MEKEM SIN?

12. ?From wanem sam papa mo mama oli ting se i moa gud we pikinini i no baptaes fastaem?

12 Wan mama i talem from wanem hem i no wantem se gel blong hem i baptaes, i se: “Mi sem blong talem, be samting we i mekem mi mi fraet, hemia se kongregesen i save putumaot hem.” Sam papa mo mama oli gat tingting olsem sista ya. Oli ting se i moa gud we pikinini i no baptaes fastaem, be i wet go kasem we hem i kam bigwan, nao hem i no save mekem ol krangke mastik. (Jenesis 8:21; Ol Proveb 22:15) Oli ting se sipos pikinini i no baptaes, bambae kongregesen i no save putumaot hem. ?Be from wanem tingting ya i no stret?—Jemes 1:22.

13. ?Nating se wan man i no baptaes, be hem i save gat poen long fes blong Jehova? Yu eksplenem.

 13 I stret nomo we ol papa mo mama oli no wantem se pikinini i baptaes bifo we hem i rere blong givim laef i go long Jehova. Be oli mas tingbaot se, nating we pikinini i no baptaes, be hem i save gat poen yet long fes blong Jehova. Sipos pikinini i save samting we i stret long tingting blong Jehova be i no obei, hem i gat poen long fes blong God. (Ridim Jemes 4:17.) Papa mo mama we i waes, tufala i no blokem pikinini we i wantem baptaes. Taem pikinini i smol, tufala i tijim hem finis blong i laekem ol stret fasin blong Jehova mo i agensem samting we Jehova i no laekem, olsem tufala i mekem. (Luk 6:40) Sipos pikinini i lavem Jehova, hemia bambae i blokem hem blong i no mekem wan bigfala sin, from we hem i wantem mekem samting we Jehova i talem se i stret.—Aesea 35:8.

NARAFALA I SAVE GIVHAN

14. ?Olsem wanem ol elda oli save givhan long ol papa mo mama?

14 Ol elda tu oli save givhan long ol papa mo mama, taem oli leftemap tingting blong pikinini blong i kasem sam mak long wok blong Jehova. Wan sista i tingbaot taem ya we hem i gat sikis yia nomo, nao Brata Russell i toktok wetem hem, i se: “Mitufala i storian blong 15 minit, long ol mak we mi save kasem long wok blong Jehova.” ?Wanem frut i kamaot? !Sista ya i kam wan paenia, mo hem i mekem wok ya blong bitim 70 yia! Tru ya, ol gudfala toktok oli save gat paoa long ful laef blong yumi. (Ol Proveb 25:11) Ol elda oli save askem tu long ol papa mo mama mo pikinini, blong oli givhan long ol wok long Haos Kingdom. Mo oli save askem long pikinini blong i mekem sam wok we i stret long yia mo save blong hem.

15. ?Olsem wanem ol narafala long kongregesen oli save givhan long ol pikinini?

15 ?Olsem wanem ol narafala long  kongregesen oli save givhan? Oli save soemaot intres long pikinini. I gud oli traem luksave sam samting we pikinini i stap mekem blong kam klosap long Jehova. Maet hem i givim wan gudfala ansa o mekem wan pleplei long miting. Maet hem i prij long skul, o i stanap strong taem wan samting i traem hem. !Sipos i olsem, i gud yu talem ol gudfala toktok long hem! Yu save traehad blong storian long ol pikinini bifo mo afta long miting. Taem yu mekem olsem, oli glad mo oli harem se oli joen long “bigfala kongregesen.”—Ol Sam 35:18, NW.

GIVHAN LONG PIKININI BLONG I KAM NAF BLONG BAPTAES

16, 17. (1) ?From wanem i impoten we ol pikinini oli baptaes? (2) ?Wanem i save mekem ol papa mo mama oli glad tumas? (Yu luk pija long stat blong stadi.)

16 Ol papa mo mama oli gat bigfala blesing ya blong tijim pikinini blong lavem Jehova. (Ol Sam 127:3; Efesas 6:4) Bifo, Isrel i wan neson we i blong Jehova, taswe taem wan pikinini i bon, hem i blong Jehova finis. Be tede i no olsem. Taem papa mo mama i lavem Jehova mo i bilif long trutok, hemia i no min se pikinini tu bambae i sem mak. Stat taem pikinini i bon, papa mo mama i mas traehad blong tijim hem blong i kam wan disaepol, i givim laef long Jehova, mo i baptaes. I no gat wan samting we i moa impoten. Taem man i givim laef blong hem long God, i baptaes, mo i gohed blong mekem wok blong Jehova, hem i gat janis blong stap laef long taem blong bigfala trabol.—Matiu 24:13.

Mak blong papa mo mama i blong givhan long pikinini blong i kam disaepol (Haf 16 mo 17)

17 Taem Blosom Brant i wantem baptaes, papa mo mama blong hem i wantem meksua se hem i rere. Taem tufala i luk se hem i rere, tufala i sapotem desisen blong hem. Blosom i talem samting we papa blong hem i mekem long naet bifo we hem i baptaes, i se: “Papa i talem long mifala evriwan blong nildaon, nao hem i prea. Hem i talem long Jehova se hem i glad long desisen we smol gel blong hem i mekem.” Sikisti yia biaen, Blosom i talem se: “!Bambae mi neva fogetem naet ya!” Ol papa mo mama, bambae yufala tu i glad tumas taem yufala i luk we pikinini blong yufala i givim laef blong hem long Jehova mo i baptaes.

^ par. 9 Ol papa mo mama oli save tokbaot ol advaes long buk ya Kwestin We Ol Yangfala Oli Askem—Ol Ansa We Oli Wok Gud, Buk 2, pej 304-310, Franis mo Inglis. Mo tu, yu luk “Ansa Long Wan Kwestin” long Kingdom Wok Blong Yumi, Eprel 2011, pej 2..