Go long ol haf insaed long hem

Go long lis blong ol haf

Yumi Evriwan i Mas Kam Wan Olsem Jehova Mo Jisas

Yumi Evriwan i Mas Kam Wan Olsem Jehova Mo Jisas

‘Mi prea blong olgeta evriwan oli save kam wan nomo, olsem we yu Papa, yu joen long mi.’—JON 17:20, 21.

SINGSING: 24, 99

1, 2. (1) Long las prea we Jisas i mekem wetem ol aposol, ?hem i askem wanem? (2) ?Maet Jisas i wari from wanem?

LONG las kakae blong Jisas wetem ol aposol, hem i wari long olgeta. Taem hem i prea, hem i talem se hem i wantem we ol disaepol oli joen gud o oli kam wan olsem hem mo Papa blong hem. (Ridim Jon 17:20, 21.) Sipos ol disaepol oli joen gud, ol man bambae oli save se Jehova nao i sanem Jisas i kam long wol. Lav bambae i makemaot ol tru disaepol blong Jisas, mo bambae i mekem se oli joen gud.—Jon 13:34, 35.

2 Yumi luksave from wanem Jisas i toktok plante long saed blong fasin joen gud. Hem i luk se ol aposol oli no stap joen gud. Taem oli stap kakae, oli raorao se “hu long olgeta i hae moa,” olsem oli mekem bifo. (Luk 22:24-27; Mak 9:33, 34) Long wan narafala taem, Jemes mo Jon i askem long Jisas blong i givim nambawan ples long tufala, long Kingdom blong heven.—Mak 10:35-40.

3. ?Wanem i mekem se ol disaepol oli no joen gud? ?Wanem ol kwestin we bambae yumi tokbaot?

3 I no tingting ya blong wantem paoa mo haenem nomo,  we i mekem se ol disaepol oli no joen gud. Ol man long taem ya oli seseraot from we oli no laekem ol man blong narafala laen o kantri. Ol disaepol oli mas winim ol nogud tingting ya. Long stadi ya, bambae yumi tokbaot ol kwestin ya: ?Jisas i mekem wanem taem i luk se samfala oli no laekem man blong narafala laen o kantri? ?Olsem wanem hem i tijim ol man blong hem blong oli mekem i sem mak long olgeta man, mo blong oli joen gud? ?Mo olsem wanem eksampol blong Jisas mo ol tijing blong hem oli givhan long yumi, blong yumi joen gud?

SAMFALA OLI NO LAEKEM JISAS MO OL DISAEPOL

4. Tokbaot olsem wanem sam man oli no laekem Jisas.

4 Samfala oli no laekem Jisas tu. Taem Filip i talem long Nataniel se hem i faenem Mesaea, Nataniel i ansa se: “?Yu ting se wan gudfala samting i save kamaot long Nasaret?” (Jon 1:46) Ating Nataniel i save finis profet tok blong Maeka 5:2, we i talem se Mesaea bambae i bon long Betlehem. Be maet hem i ting se Nasaret i no wan impoten ples, taswe Mesaea i no save gruap long ples ya. Sam haeman blong Judia tu oli lukluk daon long Jisas from we hem i man Galili. (Jon 7:52) Plante man Judia oli ting se ol man Galili oli daon moa long olgeta. Sam man Jiu oli singaot Jisas se man Sameria, from we oli wantem daonem hem. (Jon 8:48) Ol man Sameria oli no sem laen olsem ol man Jiu, mo skul blong olgeta tu i defren. Ol man Jiu mo ol man Galili oli ting nating long ol man Sameria, mo oli no joen wetem olgeta.—Jon 4:9.

Sipos ol disaepol oli wantem joengud oltaem, oli mas jenisim tingting blong olgeta

5. ?Samfala oli gat wanem tingting long ol disaepol blong Jisas?

5 Ol lida blong ol man Jiu oli ting nating long ol man blong Jisas tu. Ol Farisi oli talem se “God i jajem olgeta finis.” (Jon 7:47-49) Ol Farisi oli ting se wan man we i no go long hae skul blong ol man Jiu mo i no folem kastom blong olgeta, hem i wan man olbaot we i daon olgeta. (Ol Wok 4:13, futnot) Ol man ya we oli flas from jos o laen blong olgeta, o from we oli skul gud, oli no laekem Jisas mo ol disaepol blong hem. Tingting blong olgeta i gat paoa long ol disaepol tu. Sipos oli wantem joengud oltaem, oli mas jenisim tingting blong olgeta.

6. Tokbaot fasin blong samfala we oli no laekem narafala laen o kala.

6 Tede plante man raonabaot long yumi oli no laekem samfala from laen o kala blong olgeta. Maet oli mekem olsem long yumi, o maet yumi mekem olsem long narafala. Wan sista long Ostrelia we naoia i wan paenia, i talem se: “Mi mi no laekem ol waet man nating taem mi luk we bifo mo tede tu, oli spolem ol Abrojini.” Hem i kros moa taem oli mekem i nogud long hem. Wan brata blong Kanada i talemaot tingting we hem i gat fastaem, i se: “Bifo, mi mi ting se ol man we oli toktok Franis oli gud moa long ol narafala.”  From samting ya, hem i no laekem olgeta we oli toktok Inglis.

7. ?Jisas i mekem wanem taem i luk ol man we oli no laekem narafala laen o kala?

7 Olsem long taem blong Jisas, tede tu filing ya blong no laekem narafala laen o kala i strong mo i had blong winim. ?Jisas i mekem wanem? Fas samting se, hem i agensem tingting olsem. Oltaem hem i mekem i sem mak long olgeta man. Hem i prij long ol rijman mo ol puaman, ol Farisi mo ol man Sameria, mo tu, ol man blong tekem takis mo ol man blong mekem bigfala sin. Narafala samting se, Jisas i tijim ol disaepol blong hem se oli no mas lukluk nogud long ol narafala from laen o kantri blong olgeta, mo i soemaot gudfala eksampol long olgeta.

LAV MO TINGTING DAON I SAVE WINIM

8. ?Wanem stamba trutok i mekem se yumi joen gud? Eksplenem.

8 Jisas i talem wan stamba trutok we i mekem se yumi joengud. Hem i talem long ol disaepol se: “Yufala evriwan i brata.” (Ridim Matiu 23:8, 9.) I tru, yumi evriwan i brata from we yumi evriwan i pikinini blong Adam. (Ol Wok 17:26) Mo tu, Jisas i eksplenem se ol disaepol oli brata mo sista from we Jehova i Papa blong olgeta. (Matiu 12:50) Olgeta evriwan oli stap long bigfala famle blong God, nao lav mo bilif i mekem se oli joen gud. From samting ya, long ol leta we ol aposol oli raetem, oli singaot ol narafala Kristin se ol brata.—Rom 1:13; 1 Pita 2:17; 1 Jon 3:13. *

9, 10. (1) ?From wanem ol man Jiu oli no mas flas from laen blong olgeta? (2) ?Olsem wanem Jisas i tijim ol man se oli no mas lukluk daon long narafala laen? (Yu luk fas pija long stat blong stadi.)

9 Afta we Jisas i talem long ol disaepol se oli ol brata mo sista, hem i makem se oli mas gat tingting daon. (Ridim Matiu 23:11, 12.) Olsem yumi lanem finis, samtaem flas tingting i mekem se ol aposol oli no joen gud. Mo long taem blong Jisas, ol man oli flas from laen blong olgeta. Plante man Jiu oli ting se oli gud moa i bitim ol narafala, from we oli laen blong Ebraham. Be Jon Baptaes i talem long olgeta se: “God i save mekem ol ston ya oli kam pikinini blong Ebraham.”—Luk 3:8.

10 Jisas i tijim ol man se oli no mas flas from laen blong olgeta. Hem i talem olsem taem wan tija i askem long hem se: “?Hu ya man raonabaot long mi?” Blong ansa, Jisas i talem stori blong wan man Jiu we ol stilman oli kilim hem long rod. Sam man Jiu oli pas be oli no givhan long hem. Nao wan man Sameria i pas, i sore long hem, i tekem hem i go mo i lukaot gud long hem. Long en blong stori ya, Jisas i talem long tija ya se hem i mas gat fasin olsem man Sameria ya. (Luk 10:25-37) Jisas i soemaot se man Sameria ya i save tijim ol man Jiu olsem wanem blong lavem ol man raonabaot long olgeta.

11. ?From wanem ol disaepol oli mas mekem i sem mak long olgeta man? ?Olsem wanem Jisas i tijim olgeta blong mekem olsem?

11 Bifo we Jisas i go antap long heven, hem i talem long ol disaepol se oli mas gohed blong prij long ‘Judia mo Sameria, gogo oli kasem olgeta ples long wol.’ (Ol Wok 1:8) Blong mekem olsem, oli mas sakemaot flas tingting mo tingting  blong no laekem narafala laen o kala. Plante taem Jisas i tokbaot ol gudfala fasin blong ol man blong narafala laen, mo hemia i rerem ol disaepol blong oli go prij long olkaen man olsem. Wan taem, hem i talem gudfala toktok from strong bilif blong wan kapten blong ami we i blong narafala laen. (Matiu 8:5-10) Taem Jisas i storian wetem ol man ples blong hem long Nasaret, hem i tokbaot olsem wanem Jehova i givhan long ol man blong narafala laen, olsem wido blong taon ya Jarefat long Fonisia, mo man Siria ya Neman, we i gat leprosi. (Luk 4:25-27) Mo tu, Jisas i prij long wan woman Sameria, mo i stap tu dei long wan taon long Sameria from we ol man long taon ya oli wantem harem tok blong hem.—Jon 4:21-24, 40.

OL FAS KRISTIN OLI MAS FAET AGENSEM FASIN YA

12, 13. (1) ?Wanem tingting blong ol aposol taem Jisas i prij long wan woman Sameria? (Yu luk seken pija long stat blong stadi.) (2) Wanem i soemaot se Jemes mo Jon i no kasem save fulwan long tok blong Jisas?

12 I no isi blong ol aposol oli blokem fasin blong no laekem narafala laen o kala. Oli sapraes tu se Jisas i glad blong tijim wan woman Sameria. (Jon 4:9, 27) ?From wanem? Maet from we ol lida blong skul blong ol man Jiu oli no toktok wetem ol woman long fored blong ol narafala, antap moa wetem wan woman Sameria we i gat ol rabis fasin. Ol aposol oli talem long Jisas blong i kakae, be hem i harem gud moa blong storian wetem woman Sameria. God i wantem se hem i prij. Taswe taem Jisas i prij long woman ya, hemia i olsem kakae blong hem from we hem i mekem samting we God i wantem.—Jon 4:31-34.

13 Jemes mo Jon i no kasem save long samting we Jisas i traem blong tijim. Taem Jisas mo ol man blong hem oli pastru long Sameria, oli lukaot wan ples blong slip. Be ol man Sameria oli no wantem se oli slip long vilej blong olgeta. Jemes mo Jon i kros tumas nao tufala i askem long Jisas sipos hem i wantem blong tufala i singaot faea i kamdaon long heven blong spolem ful vilej. Be Jisas i tok strong blong stretem tufala. (Luk 9:51-56) Sipos samting ya i hapen long ples blong tufala long Galili, maet tufala i no kros. Tufala i kros nomo from we tufala i no laekem narafala laen ya. Samtaem afta, taem Jon i prij long ol man Sameria, plante oli lesin long hem. Long taem ya, maet hem i sem from fasin we hem i bin mekem.—Ol Wok 8:14, 25.

14. ?Olsem wanem ol aposol oli stretem problem we i kamaot long kongregesen?

14 Smoltaem afta long Pentekos long yia 33, i gat wan problem i kamaot long kongregesen, from we oli no mekem i sem mak long olgeta man. Taem ol brata oli givim kakae long ol wido, oli no tingbaot olgeta we oli toktok lanwis Grik. (Ol Wok 6:1) Maet samting ya i hapen from we samfala oli no laekem olgeta we oli toktok narafala lanwis. Ol aposol oli stretem trabol ya kwiktaem. Oli jusumaot seven gudfala brata blong oli givimaot kakae long evriwan. Ol brata ya oli gat ol nem we oli Grik, maet hemia i leftemap tingting blong ol wido we oli harem nogud.

15. ?Olsem wanem Pita i lanem blong mekem i sem mak long olgeta man? (Yu luk namba tri pija long stat blong stadi.)

15 Long yia 36, ol disaepol oli stat blong prij long ol man blong olgeta neson.  Bifo long taem ya, aposol Pita i joen wetem ol man Jiu nomo. Nao God i talemaot klia se ol Kristin oli mas mekem i sem mak long olgeta man, ale Pita i prij long Konilias we i wan soldia blong Rom. (Ridim Ol Wok 10:28, 34, 35.) Afta long taem ya, Pita i joen mo i kakae wetem ol Kristin we oli no man Jiu. Be sam yia biaen, long taon ya Antiok, Pita i no moa wantem kakae wetem ol Kristin blong narafala laen. (Galesia 2:11-14) Pol i stretem Pita, mo Pita i lesin. ?Olsem wanem yumi save samting ya? Taem Pita i raetem fas leta blong hem long ol Kristin long Esia Maena we sam oli man Jiu mo sam oli no man Jiu, hem i tokbaot se i impoten blong lavem olgeta Kristin.—1 Pita 1:1; 2:17.

16. ?Ol man oli luksave wanem long saed blong ol fas Kristin?

16 I klia se, eksampol blong Jisas i tijim ol aposol blong oli lavem “ol defdefren kaen man.” (Jon 12:32; 1 Timoti 4:10) Nating se oli tektaem, be oli jenisim nogud tingting we oli gat long sam man. Mo biaen, ol man oli luksave se ol fas Kristin ya oli lavlavem olgeta. Samwe long yia 200, Tertullian i raetem wan buk, mo i talem se ol man oli stap tokbaot ol Kristin se: “Oli lavlavem olgeta,” mo “Oli rere tu blong ded from ol narafala Kristin.” Ol Kristin ya oli putum “niufala fasin” blong laef, nao oli no moa ting se sam man oli gud moa long ol narafala. Oli mekem tingting blong olgeta i laenap wetem tingting blong God.—Kolosi 3:10, 11.

17. ?Olsem wanem blong sakemaot filing blong no laekem narafala laen o kala? Tokbaot sam eksampol.

17 Tede tu, maet yumi tektaem blong sakemaot filing blong no laekem narafala laen o kala. Wan sista blong Franis i tokbaot olsem wanem i had blong mekem samting ya, i se: “Jehova i tijim mi olsem wanem blong lavem narafala, serem samting wetem narafala, mo lavem ol  defdefren kaen man. Be mi stap lanem yet blong blokem tingting ya blong no laekem narafala laen o kala, mo i no isi. Taswe mi gohed blong prea from.” Wan sista blong Spen i talem olsem wanem hem i traehad blong blokem filing blong no laekem ol man blong narafala kantri, i se: “Plante taem mi naf blong blokem filing ya. Be mi save se mi mas gohed nomo blong traehad. Mi talem tangkiu long Jehova from we mi glad blong stap long wan bigfala famle we i joen gud.” Yumi evriwan i mas skelem gud ol filing blong yumi. ?I gat sam filing blong no laekem narafala laen o kala we yu mas sakemaot?

TAEM LAV I KAM BIGWAN, YU LAEKEM MOA OL MAN

18, 19. (1) ?From wanem yumi mas welkamem olgeta man? (2) ?Olsem wanem blong mekem samting ya?

18 I gud yumi tingbaot se bifo yumi stap longwe long God. (Efesas 2:12) Be long kaen fasin, Jehova i pulum yumi i kam long hem. (Hosea 11:4; Jon 6:44) Mo Kraes i welkamem yumi. Hem i mekem rod blong yumi save joen long famle blong God. (Ridim Rom 15:7.) Nating se yumi no stret gud olgeta, be Jisas i welkamem yumi. !Taswe yumi neva mas tingbaot blong agensem eniman!

Yumi joengud mo lavlavem yumi from we yumi lukaotem “waes we i kamaot long heven” (Haf 19)

19 Taem yumi kam klosap moa long en blong rabis wol ya, ol man bambae oli seseraot moa, bambae oli agensem moa ol narafala laen mo kala, mo bambae oli no laeklaekem olgeta nating. (Galesia 5:19-21; 2 Timoti 3:13) Be yumi ol man blong Jehova, yumi lukaot “waes we i kamaot long heven.” Waes ya i givhan long yumi blong mekem i sem mak long olgeta man, mo blong holemtaet pis. (Jemes 3:17, 18) Yumi fren gud wetem ol man blong narafala kantri, yumi glad long fasin blong olgeta nating se i defren long yumi, mo maet yumi save lanem lanwis blong olgeta tu. Taem yumi mekem olsem, yumi gat pis oltaem, olsem wan “reva we i stap ron,” mo stret fasin blong yumi i “olsem solwota we i stap brok long sanbij mo rif.”—Aesea 48:17, 18.

20. ?Olsem wanem lav i save jenisim tingting mo filing blong yumi?

20 Taem sista blong Ostrelia i stadi Baebol, sloslo ol nogud tingting we hem i gat agensem ol narafala laen mo kala, oli lus. Lav i jenisim tingting mo filing blong hem. Brata blong Kanada we i toktok Franis, i talem se naoia hem i kasem save se plante man oli agensem narafala from we oli no savegud olgeta. Hem i luksave se “ol gudfala fasin blong wan man i no dipen long ples we hem i bon.” !Mo tu, naoia hem i mared long wan sista we i toktok Inglis! Ol stori ya oli soemaot se taem man i gat lav, hem i save winim fasin ya blong no laekem narafala laen o kala. Lav i olsem wan strong glu we i joenem yumi, mo i no gat wan samting we i save seraotem yumi bakegen.—Kolosi 3:14.

^ par. 8 Tok ya “ol brata” i save minim ol sista tu. Pol i raetem leta long “ol brata” long Rom, be i klia se hem i minim ol sista tu, from we hem i talem nem blong sam sista. (Rom 16:3, 6, 12) Long ol yia we oli pas finis, Wajtaoa i singaot ol Kristin long kongregesen se ‘ol brata mo sista.’