Go long ol haf insaed long hem

Go long lis blong ol haf

Ol Masoret oli lukaot gud taem oli mekem ol kopi blong Baebol

 STORI BLONG FRAN PEJ | Baebol​—?OLSEM WANEM HEM I NO LUS?

Baebol i No Lus, Nating Se Oli Traem Jenisim

Baebol i No Lus, Nating Se Oli Traem Jenisim

WAN PROBLEM: Baebol i no lus, nating se hem i save roten mo ol man oli agensem. Be sam man blong raetem kopi blong Baebol mo sam transleta oli traem jenisim ol tok blong hem. Samtaem oli traem mekem Baebol i folem bilif blong olgeta i bitim we oli mekem bilif blong olgeta i folem Baebol. Traem tingbaot ol eksampol ya:

  • Ples blong wosip: Bitwin long 400 mo 200 yia bifo Kraes, ol man we oli raetem Pentatuk blong Sameria, * oli ademap toktok ya afta long Eksodas 20:17, se “long Hil Ya Gerisim. Long ples ya bambae yu bildim wan olta.” Long rod ya, ol man Sameria oli traem mekem Baebol i sapotem wok blong olgeta taem oli bildim wan olta long Hil Ya Gerisim.

  • Tijing blong Triniti: Klosap long 300 yia afta we oli finisim blong raetem Baebol, wan man we i bilif long Triniti i ademap toktok ya long 1 Jon 5:7, se “long heven, hemia Papa, mo Tok, mo Tabu Spirit: mo trifala oli wan nomo.” Toktok ya i no stap long ol faswan hanraet. Bruce Metzger wan man blong stadi Baebol i talem se: “Stat long yia 500 i go, toktok ya i stap long plante moa hanraet long Olfala Latin mo long Vulgate long lanwis Latin.”

  • Nem blong God: Plante man oli tekemaot nem blong God long Baebol taem oli transletem, from we oli folem giaman tingting blong ol man Jiu. Ale oli putum ol taetel ya “God” no “Masta,” long ples blong hem. Be long Baebol, tufala tok ya i no go nomo long God ya we i wokem olgeta samting, be i go long ol man, wetem ol samting we ol man oli wosipim, mo i go long Setan tu.​—Jon 10:34, 35; 1 Korin 8:5, 6; 2 Korin 4:4. *

?OLSEM WANTEM BAEBOL I NO LUS?: Faswan samting, i gat plante man blong kopi Baebol we oli gat gudhan mo oli lukaot gud taem oli mekem wok ya, nating se i gat samfala we oli no mekem gud wok ya mo oli raetem samting we i no tru. Bitwin long ol yia 500 mo 900, ol Masoret oli mekem kopi blong Jenesis kasem Malakae, mo hemia nao we tede oli kolem hanraet blong ol  Masoret. Ol ripot i soem se taem oli mekem ol kopi, oli kaontem gud evri wod mo leta blong meksua se oli no mekem wan mastik. Sipos oli ting se i gat wan mastik long hanraet we oli folem blong raetem kopi, oli raetemdaon samting ya long spes klosap. Ol Masoret oli no wantem jenisim wan tok blong Baebol. Wan tija we nem blong hem Moshe Goshen-Gottstein i talem se: “Man we i minim nomo blong jenisim ol tok blong [Baebol], hem i mekem wan sin we i nogud we i nogud.”

Seken samting, ol bigfala hip blong ol hanraet we oli stap tede oli givhan long ol man blong stadi Baebol blong oli faenem ol mastik. Eksampol, ol lida blong jos oli tijim ol man blong plante handred yia se, Baebol blong olgeta long lanwis Latin hem i kamaot long faswan hanraet blong Baebol. Be long 1 Jon 5:7, oli ademap wan toktok we i no tru, we yumi tokbaot finis long stat blong haf ya. !Toktok ya i stap tu long Inglis Baebol ya King James Version we plante man oli stap yusum! Be taem ol man oli faenem ol narafala hanraet, ?ol hanraet ya oli soemaot wanem? Bruce Metzger i raetem se: “Toktok ya [long 1 Jon 5:7] i no stap nating long ol narafala hanraet (olsem hanraet blong Siria, Coptic, Amenia, Itiopia, Arebia, mo Slavonia), be i stap long Latin nomo.” From samting ya, long wan narafala King James Version we oli wokem bakegen mo long ol narafala Baebol, oli tekemaot toktok ya.

Chester Beatty P46, wan hanraet blong Baebol we oli raetem long papiras klosap long ol yia 200

?Olsem wanem? ?Ol olfala hanraet oli pruvum se ol tok blong Baebol oli stap gud? Ol man oli faenemaot ol Skrol blong Ded Si long 1947. Ol hanraet ya oli raetem bitim wan taosen yia bifo long hanraet blong ol Masoret. Naoia ol man blong stadi oli save yusum ol Skrol blong Ded Si, blong jekem hanraet blong ol Masoret. Wan memba blong tim we i wok long ol Skrol blong Ded Si, i talem se wan skrol i “pruvum klia se ol man Jiu we oli stap raetem kopi blong Baebol blong bitim wan taosen yia, oli mekemgud wok blong olgeta mo oli lukaot gud.”

Long wan laebri long Irelan we nem blong hem Chester Beatty Library, i gat plante buk we oli wokem long papiras. Long ol buk ya, i gat klosap evri buk blong Matiu kasem Revelesen, wetem sam hanraet we ol man oli bin raetem stat long ol yia 200, hemia samwe long 100 yia nomo afta we oli finisim blong raetem Baebol. Wan Diksonari (The Anchor Bible Dictionary) i talem se: “Ol Papiras ya oli givim plante save long ol tok blong Baebol, be oli soemaot tu se ol man we oli mekem ol kopi blong Baebol tru long ol yia ya, oli mekem gud wok blong olgeta mo i nambawan tumas.”

“Maet yumi save talem se i no gat wan narafala wok we ol man oli mekem longtaem bifo, we i stap gud kasem tede”

SAMTING WE I KAMAOT FROM: Ol hanraet blong Baebol we oli plante tumas mo oli olfala tumas oli no spolem ol tok blong Baebol, be oli givhan blong mekem ol tok ya oli kam gud moa. Masta Frederic Kenyon i tokbaot buk blong Matiu kasem Revelesen, se: “Olfala buk ya i gat plante samting we i pruvum se ol tok blong hem oli tru, mo i no gat wan narafala olfala buk we i olsem hem. Mo sipos wan man blong hae save i gat stret tingting, bambae hem i luksave se ol tok blong Baebol we oli pas tru long ol yia ya oli stap gud, mo i no gat wan samting i spolem.” Mo wan man blong stadi we nem blong hem William Henry Green, i tokbaot buk blong Jenesis kasem Malakae se: “Maet yumi save talem se i no gat wan narafala wok we ol man oli mekem longtaem bifo, we i stap gud kasem tede.”

^ haf. 4 Hemia Baebol blong ol man Sameria we i gat ol faswan faef buk blong Baebol long hem.

^ haf. 6 Blong save moa, yu luk Buk We i Givhan Blong Stadi Baebol, Haf 1 mo 2, we i stap tu long Websaet ya www.jw.org/bi.