Go long ol haf insaed long hem

Go long lis blong ol haf

Sipos ol saentis oli save jenisim ol sel long bodi, ?hemia bambae i mekem laef i longfala moa?

Oli Traem Mekem Se Man i Laef Longtaem

Oli Traem Mekem Se Man i Laef Longtaem

“Mi luk finis olgeta wok we God i givim long ol man blong oli mekem long laef blong olgeta. Olgeta samting, hem i wokem oli naes long stret taem blong olgeta. Laef we i no save finis, hem i putum long hat blong olgeta.”Prija 3:10, 11, New World Translation of the Holy Scriptures.

OL WAES tok ya blong King Solomon bifo, oli eksplenem filing blong ol man. From we laef i sot mo yumi evriwan i stap ded, yumi wantem tumas blong faenem rod blong stap laef longtaem. Plante kastom stori oli tokbaot olsem wanem ol man long ol taosen yia we i pas, oli traem blong mekem laef blong olgeta i longfala moa.

Traem tingbaot Gilgames we i king blong ol man Sumer. I gat ol kastom stori long saed blong laef blong hem. Wan long olgeta, Stori blong Gilgames, i tokbaot wan wokbaot blong hem blong traem faenemaot olsem wanem blong blokem ded. Hem i putum laef blong hem long denja, be hem i no winim wan samting.

Wan saentis i stap wok long ol yia 500 kasem 1500

Samwe long fo handred yia bifo Kraes, sam man Jaena oli wokem wan “majik meresin,” blong traem mekem laef blong man i longfala moa. Insaed long meresin ya oli putum tu kaen posen, mercury mo arsenic. Tingting blong plante man se meresin ya nao i kilim i ded plante hedgavman blong Jaena. Long ol yia 500 kasem 1500, sam man Yurop oli traem mekem gol i kam wan kakae, from we oli ting se i no gat wan samting i save spolem gol, taswe sipos man i kakae, bambae hem i stap laef longtaem.

Tede tu, sam saentis oli stap traem blong faenemaot from wanem ol man oli kam olfala. Hadwok blong olgeta i soemaot sem samting olsem “majik meresin” bifo, hemia se ol man oli wantem tumas blong faenem rod blong blokem olfala mo ded. ?Oli faenemaot wanem?

^ par. 8 Ol smosmol samting insaed long bodi we ol saentis oli save luk wetem glas nomo.

OLI TRAEM FAENEMAOT FROM WANEM YUMI KAM OLFALA

Ol saentis we oli stadi long ol sel * long bodi blong man, oli givim 300 defdefren ansa blong kwestin ya, ?from wanem yumi kam olfala mo yumi ded? Long ol yia we oli jes pas, oli faenemaot olsem wanem blong mekem ol sel long ol animol mo man oli laef longtaem moa. From samting ya, sam rijman oli givim mane long ol saentis blong oli  stadi long problem blong ded. ?Oli faenemaot wanem?

!Tanem klok i gobak! Sam saentis oli ting se samting we i hapen insaed long ol sel blong yumi, i mekem se yumi kam olfala. Taem wan sel i stap wokem wan narafala sel, ol telomere oli protektem ol save insaed long sel ya. Be evri taem sel i wokem wan niufala sel, ol telomere oli kam sot moa. Sloslo, ol sel oli no moa wokem ol niufala sel, nao long taem ya, yumi stat kam olfala.

Long 2009, Elizabeth Blackburn mo tim blong hem oli kasem wan praes from we oli faenem wan samting we i mekem se ol telomere oli no kam sot moa, nao sel i no kam olfala. Be folem ripot blong olgeta, nating se ol telomere oli no kam sot moa, man i no save laef bitim 70 o 80 yia olsem.

Jenisim save insaed long ol sel. Hemia wan narafala rod blong traem mekem se man i no kam olfala. Taem ol sel oli kam olfala oli no moa mekem ol niufala sel, mo oli sanem ol rong signal long ol sel we oli sud blokem sik, taswe bodi i kam soa, mo man i kasem sik. I no longtaem i pas, sam saentis long Franis oli tekem sam sel long bodi blong ol olfala we sam long olgeta oli bitim 100 yia, mo oli jenisim save insaed long ol sel ya. Nao ol sel ya oli mekem ol niufala sel bakegen. Saentis we i lidim tim ya, Profesa Jean-Marc Lemaître, i talem se wok blong olgeta i soemaot se “ol olfala sel oli save kam yang bakegen.”

?SAYENS I SAVE MEKEM LAEF I LONGFALA MOA?

Be plante saentis oli ting se ol samting we oli wokem blong blokem olfala, i no save mekem man i laef plante moa yia. I tru, afta long ol yia 1800, sloslo laef blong man i kam longfala moa i bitim bifo. Be bigfala risen blong samting ya, hemia se ol man oli lanem ol rod blong stap klin, i gat ol meresin mo stik meresin blong blokem sik, mo blong winim sik tu. Taswe sam saentis oli ting se yumi kasem mak finis we yumi no moa save kam olfala moa.

Samwe long 3,500 yia bifo, Moses i raetem wan Sam long Baebol we i talem se: “Yia blong mifala i save kasem seventi nomo, no sipos bodi blong mifala i stap strong oltaem, mifala i save kasem eiti, be oltaem mifala i stap kasem trabol, mifala i stap harem nogud nomo. Laef blong mifala i save finis kwiktaem nomo, nao mifala i go lus olgeta.” (Ol Sam 90:10) Nating se ol man oli traehad blong mekem laef i longfala moa, be i stap sem mak olsem Moses i talem.

Be i gat sam animol mo tri we oli laef longtaem moa i bitim man. I gat wan kaen blak nidel mo natalae we oli laef bitim 200 yia, mo sam tri oli laef plante taosen yia. Taem yumi skelem laef blong yumi wetem olgeta mo wetem sam narafala laef samting, yumi wantem save se: ‘?Laef ya blong 70 o 80 yia, hemia nomo?’

[Tok blong pija long pej 5]

“LAEF WE I NO SAVE FINIS, [GOD] I PUTUM LONG HAT BLONG OLGETA.”​—PRIJA 3:10, 11, NW