Go long ol haf insaed long hem

Go long lis blong ol haf

Ol Tijing Blong Baebol Oli Waes Oltaem

Ol Tijing Blong Baebol Oli Waes Oltaem

TRAEM TINGBAOT: Yu go long wan musium we i fulap long ol ston blong bifo, we ol man oli katem blong makem sam impoten samting. Be bighaf blong ol ston ya oli no naes. I gat ol mak long olgeta, ren mo san i spolem olgeta, mo oli stat blong brobrok. Sam oli gat hol long olgeta. Be wan nomo i naes. Evri smosmol pija we oli katem long hem i klia yet. Yu askem long man we i lidim yu se: “?Ston ya i olfala olsem ol narawan?” Hem i talem se: “Ston ya i olfala moa long plante narawan, mo oli no wokem bakegen.” Yu askem se: “?I stap long wan ples we ren mo san i save spolem?” Hem i se: “Yes, hem i stap long wan ples we oltaem ren mo san i kasem hem. Mo plante rabis man tu oli traehad blong spolem.” Yu yu sapraes tumas, mo yu stap tingting se: ‘Man, ?wanem kaen ston ya?’

Baebol i olsem naesfala ston ya. Hem i olfala moa i bitim bighaf blong ol narafala buk. I tru, i gat plante olfala buk, be bighaf blong olgeta oli olsem ol olfala ston ya we wan samting i spolem. Ol buk blong sayens oli no moa stret, from we i gat ol niufala save. Plante advaes we ol buk ya oli givim long meresin, i no givhan, be i mekem helt blong man i kam nogud moa. Mo tu, plante haf blong ol olfala buk ya oli lus finis, o wan samting i spolem olgeta.

Be Baebol i defren. Oli stat blong raetem bitim 3,500 yia bifo, be hem i stap gud yet. Long plante ples, sam man oli bonem Baebol, putum tabu long hem, mo tok agensem, be olgeta tok blong hem oli stap yet, ol man oli no save spolem. Ol niufala save oli no soemaot se Baebol i blong bifo nomo, be Baebol i talem plante samting we ol man oli jes faenemaot i no longtaem.—Yu luk bokis ya “?I Blong Bifo Nomo o Man i Jes Faenemaot?

 OL ADVAES WE YUMI NIDIM TEDE

Maet yu stap tingbaot se: ‘?Ol tijing blong Baebol oli stret long yumi tede?’ Blong faenem ansa, yu traem tingbaot: ‘?Wanem ol bigfala trabol we ol man oli stap kasem? ?Wanem trabol i mekem olgeta oli fraet moa?’ Maet yu tingbaot ol bigfala faet, ol doti long win mo wota, ol man blong kilim man, mo kruked fasin. Naoia, bambae yumi tokbaot sam stamba tijing blong Baebol, mo yu traem askem se: ‘?Sipos ol man oli folem ol tijing ya, bambae wol ya i gud moa?’

MEKEM PIS

“Olgeta we oli man blong mekem pis, oli glad from we ol man bambae oli singaot olgeta se oli pikinini blong God.” (Matiu 5:9) “Yufala i mas mekem bes blong yufala blong yufala i gat pis wetem olgeta man.”—Rom 12:18.

GAT SORE MO FOGIVIM NARAFALA

“Olgeta we oli gat sore long ol man, oli glad from we ol narafala bambae oli gat sore long olgeta.” (Matiu 5:7) ‘Yufala i no mas hareap blong kros long yufala, mo yufala i mas glad blong fofogivim yufala nating sipos wan i gat poen agens long narawan. Jehova * i glad blong fogivim yufala, ale yufala i mas mekem sem mak.’—Kolosi 3:13.

OL DEFDEFREN LAEN OLI JOEN GUD

God ‘i mekem wan man nomo, nao olgeta man oli kamaot long man ya, mo oli stap long evri ples long wol.’ (Ol Wok 17:26) “God i stap mekem i sem mak nomo long olgeta man. Sipos wan man i fraet gud long God mo i mekem samting we i stret, God i glad long hem nating se hem i blong defren neson.”—Ol Wok 10:34, 35.

LUKAOT GUD LONG WOL

Jehova ‘i putum man i stap long gudfala ples ya Iden, blong i lukaot long ol samting we i stap long hem.’ (Jenesis 2:15) God bambae i “spolem ol man ya we oli stap spolem wol.”—Revelesen 11:18.

AGENSEM FASIN BLONG WANTEM TUMAS SAMTING MO RABIS FASIN

‘Yufala i mas blokem fasin blong wantem tumas samting, from we man i save gat plante samting, be oli no save givim laef long hem.’ (Luk 12:15) “Yufala i no mas tokbaot nating enikaen doti fasin blong seks, mo enikaen doti samting, mo toktok blong yufala i no mas soemaot se yufala i wantem plante samting, from we i no stret blong ol tabu man oli mekem olsem.”—Efesas 5:3.

NO GIAMAN MO STIL BE WOK HAD

“Mifala i wantem tumas we oltaem mifala i stap mekem i stret nomo long olgeta samting.” (Hibrus 13:18) “Man we i stap stil, hem i mas lego fasin ya. Hem i mas wok had.”—Efesas 4:28.

HALPEM OLGETA WE OLI GAT NID

‘Yufala i mas leftemap tingting blong olgeta we oli harem nogud, givhan long olgeta we oli no strong, mo gat longfala tingting long evriwan.’ (1 Tesalonaeka 5:14) “Man i mas lukaot gud long ol pikinini we oli no gat papa mama blong olgeta mo long ol wido taem oli kasem trabol.”—Jemes 1:27.

Baebol i no talem nomo ol advaes ya, be i tijim yumi blong tinghevi long olgeta mo folem long laef blong yumi. Sipos plante moa man oli folem ol tijing ya, bambae i no gat plante bigfala problem long wol. !Taswe, ol advaes blong Baebol oli stret moa long yumi tede, i bitim ol man bifo! ?Ol tijing blong Baebol oli save givhan long yumi olsem wanem tede?

 ?OL TIJING BLONG BAEBOL OLI GIVHAN OLSEM WANEM TEDE?

Man we i waes moa long ol narafala man, i talem se: “Ol gudfala wok blong man we i waes, oli soemaot se waes ya i tru.” (Matiu 11:19) ?Yu ting se tok ya i tru? Sipos wan advaes i waes, hem i mas wok gud taem yu folem. Taswe, maet yu talem se: ‘Sipos ol tok blong Baebol i wok gud, mi mas luk gudfala frut long laef blong mi. ?Olsem wanem tok ya i save givhan blong winim ol trabol we mi mi fesem?’ Traem tingbaot stori ya.

Oltaem Delfin * i bisi, i mekem plante gudfala wok, mo i harem gud tumas. Be wantaem nomo, hem i lusum evri samting. Gel blong hem we i bigwan finis, i ded. Mared blong hem i brok. Mo hem i no moa gat mane. Hem i talem se: “Tingting blong mi i fasfas we. Mi no moa gat pikinini, hasban, mo haos. Mi harem se laef blong mi i blong nating nomo, mi no moa gat paoa, mo mi no save tingbaot wan gudfala fiuja.”

Delfin i luksave mining blong ol tok ya se: ‘Yia blong mifala i save kasem seventi nomo, no sipos bodi blong mifala i strong, mifala i save kasem eiti, be oltaem mifala i kasem trabol, mifala i harem nogud nomo. Laef i save finis kwiktaem, nao mifala i go lus.’—Ol Sam 90:10.

Long hadtaem ya, Baebol i givhan bigwan long Delfin. Mo ol trifala stori we oli kam biaen, oli  soemaot olsem wanem Baebol i givhan long plante narafala bakegen, blong oli stretem trabol long laef blong olgeta. Oli harem se Baebol i olsem naesfala ston ya we yumi tokbaot long stat. Hem i no olsem fulap buk we oli kam olfala mo advaes blong olgeta i no moa stret. ?Hemia from we oli wokem Baebol long wan fasin we i defren? O, maet i gat ol tingting blong God long hem, be i no ol tingting blong man nomo.—1 Tesalonaeka 2:13.

Ating yu tu yu luk se laef i sot, i fulap long trabol, mo samtaem yu harem se yu no moa save winim ol trabol blong yu. ?Bambae yu go wea blong kasem advaes we yu save trastem, i leftemap tingting, mo i givhan long yu?

Bambae yumi tokbaot tri rod we Baebol i save givhan long yumi. Hem i save tijim yumi olsem wanem blong

  1. blokem trabol.

  2. stretem trabol.

  3. stanap strong taem trabol i no save finis.

Ol stori we oli kam biaen bambae oli tokbaot trifala rod ya.

^ par. 10 Jehova i nem blong God long Baebol.—Futnot blong Eksodas 3:14.

^ par. 24 Long stori ya mo long tri narafala we i kam afta, mifala i jenisim sam nem.