Go long ol haf insaed long hem

Go long lis blong ol haf

Kwestin

Kwestin

Bifo, ol buk blong yumi oli tokbaot plante samting long Baebol se oli pija blong ol samting long fiuja. Be long ol yia we oli jes pas, oli no moa mekem plante. ?From wanem?

Wajtaoa blong 15 Septemba 1950 i talem se samtaem wan man, no wan samting we i hapen, no wan narafala samting long Baebol, i pija blong wan man no wan samting long fiuja.

Bifo, ol buk blong yumi oli tokbaot ol man mo woman we oli holemstrong long God olsem Debora, Elihu, Jeftaha, Job, Rehab, Rebeka, se oli pija blong ol tabu Kristin mo “bigfala kampani.” (Revelesen 7:9, NW) Oli talem se Jeftaha, Job, mo Rebeka, trifala i pija blong ol tabu Kristin, mo Debora mo Rehab tufala i pija blong bigfala kampani. Be long ol yia we oli jes pas, yumi no moa mekem olsem. ?From wanem?

SAMTING BLONG BIFO WE I PIJA

Smol sipsip we ol man Isrel oli kakae long Pasova, i pija blong wan samting long fiuja.—Namba 9:2

SAMTING LONG FIUJA

Pol i talem se Kraes i olsem “smol sipsip blong yumi blong Pasova.”—1 Korin 5:7

I tru, Baebol i talem se sam man blong God bifo oli pija blong man no wan samting long fiuja. Long Galesia 4:21-31, aposol Pol i tokbaot wan stori we i “olsem parabol.” Fas woman long stori ya, hemia Hega we i wan slef. Pol i talem se hem i pija blong neson blong Isrel bifo, we oli stap aninit long Loa blong Moses nao oli fren gud wetem Jehova. Narafala woman, hemia Sera we i stret woman blong Ebraham mo i fri. Sera i pija blong woman blong God, hemia ogenaesesen blong God long heven. Mo tu, Pol i tokbaot Melkisedek we i king mo pris, we long plante fasin, hem i pija blong Jisas. (Hibrus 6:20; 7:1-3) Pol i talem tu se profet Aesea mo ol pikinini boe blong hem oli pija blong Jisas mo ol tabu Kristin. (Hibrus 2:13, 14) Ol tok ya we Pol i raetem i kamaot long Jehova, taswe yumi save se i stret.

Be sipos Baebol i talem se wan man i pija blong wan narafala man, yumi no mas ting se evri smosmol samting long laef blong man ya i pija blong wan samting long fiuja. Yu traem tingbaot: Pol i talem se Melkisedek i pija blong Jisas, be hem i no tokbaot bred mo waen we Melkisedek i givim  long Ebraham taem hem i winim fo king. Taswe, yumi no traem faenem wan mining we Baebol i no talem.—Jenesis 14:1, 18.

Long ol handred yia afta we Jisas i ded, sam man blong raetem ol buk oli mestem bigwan. Oli tokbaot se klosap evri samting long Baebol oli pija blong wan narafala samting. Wan buk (International Standard Bible Encyclopaedia) i tokbaot ol tijing blong Origen, Ambrose, mo Jerome, i se: “Evri samting long Baebol, nomata se i smol olsem wanem, oli traem faenem se hem i pija blong wanem. Nating se hem i no impoten mo i hapen oltaem, be oli ting se wan dip trutok i haed long hem. . . . Oli traem putum mining blong namba blong ol fis we ol disaepol oli kasem long naet taem Sevia we i laef bakegen i kamtru long olgeta. !Tru ya, oli traehad blong faenem dip mining blong namba ya 153!”

Wan narafala man, Augustine blong Hippo, i talem se taem Jisas i mekem merikel wetem faef bred mo tu fis blong givim kakae long 5,000 man, hemia i pija blong narafala samting. Faef bred ya we oli wokem long bale i pija blong ol faef buk blong Baebol, stat long Jenesis go kasem Dutronome. Mo tu, ol man long taem bifo oli ting se wit i moa gud long bale. From samting ya, Augustine i talem se “Niutesteman” i gud moa i bitim “Oltesteman.” Mo hem i talem tu, se tufala fis ya i pija blong wan king mo wan pris. Wan narafala man i tokbaot taem ya we Jekob i givim wan plet supsup we i red long Esao blong kasem raet blong fasbon. Hem i talem se hemia i pija blong Jisas, taem i givim blad blong hem we i red, blong kasem raet blong ol man oli save go long heven.

Ating yu kasem save from wanem i had blong bilivim tok blong ol man ya. Yumi ol man yumi no naf blong save wanem stori blong Baebol we i pija blong narafala samting. Taswe, ?i waes blong mekem wanem? Taem Baebol i talem se wan man no wan samting we i hapen, no wan narafala samting i pija blong wan samting long fiuja, yumi trastem. Be sipos Baebol i no talem, yumi no mas traem faenem wan mining blong hem.

Sipos i olsem, ?ol stori blong Baebol mo ol smosmol samting insaed long olgeta, oli save givhan long yumi olsem wanem? Aposol Pol i talem se: “Olgeta tok ya we oli raetem long Baebol bifo, oli raetem blong tijim yumi. Nao tingting blong yumi i save stap strong, from we tok ya blong Baebol i stap mekem yumi harem gud, i stap mekem tingting blong yumi i longfala.” (Rom 15:4) Pol i stap talem olsem wanem ol stori blong Baebol oli save givhan long ol tabu Kristin bifo. Mo tede, ol stori ya oli tijim olgeta Kristin, hemia ol tabu Kristin mo “ol narafala sipsip” tu.—Jon 10:16; 2 Timoti 3:1.

Bighaf blong ol stori long Baebol oli no pija blong wan grup nomo, olsem ol tabu Kristin no “ol narafala sipsip,” mo oli no pija blong wan spesel taem nomo. Be oli givhan long olgeta man blong God, bifo mo tede tu. Yu traem tingbaot Job we i harem nogud tumas long bodi blong hem. Hem i pija blong ol tabu Kristin we oli harem nogud tumas long taem blong Wol Wo Wan. Be i no hemia nomo. Plante man mo woman we oli holemstrong long God, samfala we oli ol tabu Kristin mo samfala we oli “ol narafala sipsip,” oli kasem trabol we i mekem olgeta oli harem nogud tumas olsem Job. Stori blong Job i givhan bigwan long olgeta. Oli “save finis ol samting we Hae God i mekem long hem biaen. Hae God i kaen tumas, mo hem i gat sore long man.”—Jemes 5:11.

Long olgeta kongregesen tede, i gat ol gudfala olfala woman we oli lavem God olsem Debora, mo ol yangfala elda we oli waes olsem Elihu. I gat ol paenia we oli wok strong mo oli no fraet olsem Jeftaha, mo ol gudfala man mo woman we oli gat longfala tingting olsem Job. Yumi glad tumas we Jehova i meksua se “olgeta tok ya we oli raetem long Baebol bifo” i stap kasem tede. !Olsem nao, ‘tok ya i save mekem yumi harem gud, i save mekem tingting blong yumi i longfala’!

From ol risen ya nao, yumi no traem talem se evri stori blong Baebol i pija blong narafala samting long fiuja. Be ol buk blong yumi naoia oli tokbaot moa, ol tijing we yumi lanem long ol stori ya.