Go long ol haf insaed long hem

Go long lis blong ol haf

Jehova i lukaot gud long olgeta antap long ol hil

Jehova i lukaot gud long olgeta antap long ol hil

LONG wan eli moning, wan woman i kamaot long haos blong hem, nao hem i luk wan samting i stap long doa blong hem, we oli kavremap gud. Hem i lukluk olbaot long rod, be hem i no luk wan man, nao hem i karem samting ya. Hem i wantem save se wanem ya, nao hem i openem smol blong lukluk, mo kwiktaem nomo hem i gobak insaed long haos blong hem, mo i sarem doa. Wan man i kam putum samting ya long naet. Samting we woman ya i faenem, hemia ol buk we oli tokbaot Baebol. Hem i glad tumas long ol gudfala kakae ya blong spirit, nao hem i mekem wan smol prea blong talem tangkiu long Jehova from.

Ol stori olsem oli hapen long Jemani long ol yia ­1930. Taem Nasi gavman i kasem paoa, oli putum tabu long wok blong ol Witnes blong Jehova long plante ples long kantri ya. Richard Rudolph we naoia i gat bitim 100 yia, * i talem se: “Mifala i bilif se i no gat wan haeman nating we i save blokem mifala, blong mifala i no talemaot Jehova mo nem blong hem long ol man. Mifala i nidim moa ol buk mo ol magasin, blong mifala i save mekem stadi blong mifala, mo mifala i save yusum long wok blong prij. Be from we oli putum tabu long wok blong mifala, i had blong mifala i kasem ol buk mo ol magasin. Ale, mifala i stap tingting se olsem wanem wok blong prij bambae i gohed.” Richard i luk se hem i save karem ol buk mo ol magasin we olgeta oli nidim, be bambae hem i folem wan rod we i defren olgeta. Bambae hem i folem rod we i pas antap long ol hil.​—Jaj. 9:⁠36.

 ROD WE OLI FOLEM

Sipos yu folem reva ya Elbe long saed i go long Not Si i kam, bambae yu kasem Giant Mountains (Krkonoše), we naoia hem i seraotem Jek Ripablik mo Polan. Nating se ol hil ya oli hae olsem 1,600 meta nomo, be ples i kolkol we i kolkol. Hemia from we blong sikis manis, antap long ol hil ya, sno i dip olsem tri meta. Weta long ples ya i save jenis enitaem nomo. Ol man we oli no save weta long ples ya, bambae oli sek se wantaem nomo bigfala klaod i kavremap ol hil ya.

Long ol handred yia we oli pas, ol hil ya oli olsem mak blong graon we i seraotem plante ples. I had blong ol polis oli mekem wok blong olgeta long ples ya, blong jekem ol samting we man i karem i kam insaed long kantri, from i had tumas. From samting ya, plante stilman oli stap pas long ol hil ya blong haedem ol samting we oli karem, we i agensem loa. Ale, stat long yia 1933 kasem 1936, taem ol hil ya oli kam olsem mak we i seraotem Jekoslovakia mo Jemani, ol Witnes oli stat blong folem ol rod ya, we ol stilman ya oli stap folem blong karem samting long fasin haed. ?Oli folem rod ya blong mekem wanem? Hemia blong karem ol buk oli aot long ol kantri we oli no blokem wok blong prij, oli go long kantri we oli putum tabu long hem. Yangfala Richard i wan long ol Witnes ya.

Ol brata mo sista ya oli werem ol klos olsem ol man blong wokbaot long bus, oli karem ol buk mo ol magasin i gokros long Giant Mountains, blong go long Jemani

LAEF BLONG OLGETA I STAP LONG DENJA

Richard i talem se: “Long ol wiken, mifala i seraot long seven grup mo mifala i wokbaot i go antap long ol hil. Ol yangfala brata oli werem ol klos olsem ol man blong wokbaot long bus. Mifala i stap long saed blong Jemani, mo mifala i mas wokbaot tri aoa krosem hil, blong go kasem Špindlerův Mlýn.” Hemia wan hotel we i stap long saed blong Jek Ripablik, we i longwe olsem 16.5 kilometa. I gat plante man Jemani oli laef long ples ya. Wan long ol man ya, hem i wan fama we oltaem i stap tekem ol turis long kat blong hem we hos i pulum. Hem i agri blong wok wetem ol brata ya blong yumi. Ale, ol brata we oli stap long Prague, oli sanem sam katon blong ol buk long tren, i go long wan taon we i stap klosap nomo long Špindlerův Mlýn. Long ples ya, fama ya i yusum kat blong hem, blong tekem ol katon blong ol buk ya i go long fam blong hem. Nao hem i go haedem ol katon ya long ples we hem i stap putum drae gras blong ol anamol long hem, blong ol brata bambae oli kam tekem olgeta oli go long Jemani.

Richard i gohed i talem se: “Taem mifala i kasem fam ya, mifala i fulumap ol basket blong mifala. Basket ya oli wokem i spesel, from we hem i save karem ol hevi samting. Mifala wanwan i karem samting olsem 50 kilo.” Ol brata ya oli no wantem we ol man oli faenemaot olgeta, taswe oli stap wokbaot long tudak nomo. Taem ples i tudak, olgeta oli aot mo oli kasem haos blong olgeta bakegen, bifo we san i kamaot. Ernst Wies­ner we i eria elda long taem ya, i tokbaot samting we ol brata ya oli mekem, blong ol man oli no faenem olgeta. Hem i talem se: “I gat tu brata we tufala i stap go fastaem, ol narafala we oli karem ol hevi basket oli wokbaot 100 meta biaen long tufala. Taem tufala brata ya i mitim eni man long rod, kwiktaem nomo tufala i tos i gobak biaen, blong givim saen se i gat man i stap kam. Olsem nao ol brata ya biaen, oli save go haed long bus, gogo kasem taem we tufala brata ya tufala i kambak, mo tufala i mekem wan narafala saen blong talem long olgeta se oli save kamaot. Evri wik, olgeta oli stap jenisim saen ya blong olgeta.” I no ol polis blong Jemani nomo, we oli mekem se laef blong ol brata ya i stap long denja.

 Richard i talem se: “Long wan sapa mi mi wok let. Ale, ol brata blong mi oli wokbaot i go fastaem long Jek Ripablik, mo mi mi jes folem olgeta i go biaen. I gat ren mo ples i tudak mo i kolkol we i kolkol. Mi lus insaed long ol paentri mo mi no moa save faenem rod blong mi. Plante man we oli lus olsem, oli ded. Long nekis moning nomo, mi mitim ol brata blong mi, taem oli stap kambak.”

Klosap tri yia, smol grup blong ol brata we oli no fraet, oli krosem ol hil ya evri wik. Long kolkol taem, olgeta oli ski long sno blong karem ol basket blong olgeta i go. Samtaem ol brata ya oli wokbaot long ol grup, blong gokros long ol ples ya long dei. Long ol grup ya wanwan, i gat samwe long twanti brata. Ol brata ya oli no wantem we ol man oli luksave olgeta, from samting ya, oli folem ol smosmol rod we ol man blong wokbaot long bus, oli stap folem. Mo sam sista tu oli go wetem olgeta. Sam long ol sista ya oli wokbaot long fored, mo taem oli luksave se bambae i gat trabol, oli sakem ol hat blong olgeta i go antap blong givim woning long olgeta we oli wokbaot biaen.

Sno i kavremap gud ol hil ya, taswe blong wokbaot i gokros long Giant Mountains ya i denja tumas

?Wanem i hapen taem ol brata ya oli kambak wetem ol magasin? Oli mekem sam plan blong meksua se ol brata mo sista oli kasem ol magasin mo ol buk ya kwiktaem. ?Oli mekem samting ya olsem wanem? Oli fulumap ol buk mo ol magasin ya long ol katon we i luk olsem ol katon blong sop, mo oli tekem olgeta i go long ples blong tren long Hirschberg. Nao oli sanem olgeta i go long defren ples long Jemani, ale ol brata mo sista long ol ples ya, oli haed blong go givim, long ol narafala brata mo sista blong olgeta, olsem we yumi tokbaot finis long stat blong stori ya. Olgeta oli joen gud blong mekem wok ya, we oli haed blong seremaot ol magasin. Sipos ol polis oli faenem olgeta, oli save kasem bigfala trabol. Oli mekem wok ya long fasin haed gogo, wan dei ol polis oli faenemaot olgeta, long wan rod we oli neva tingbaot.

Long 1936, ol polis oli faenem ol buk mo magasin, klosap long Berlin. Long olgeta samting ya we oli faenem, i gat tri katon we i kam long Hirschberg, i no gat nem blong man we i sanem. Ol polis oli yusum raeting we i stap long katon ya, nao oli faenemaot wan man long grup ya we i stap karem i kam, ale oli arestem hem. Biaen oli arestem tu brata bakegen we oli ting se tufala tu i insaed long bisnes ya. Wan long tufala brata ya, hemia Richard Rudolph. Ol brata ya oli no ripotem ol narawan we oli joen wetem olgeta blong mekem wok ya. Ale ol narafala brata mo sista ya oli gohed nomo blong putum laef blong olgeta long denja, blong karem ol buk mo magasin i go long ol narafala.

?YUMI LANEM WANEM LONG STORI YA?

Samting we ol Witnes long Jemani oli nidim tumas, hemia ol buk mo magasin we ol brata oli fulumap long ol basket mo oli karem i gokros long ol hil. Long 1939, taem ol ami blong Jemani oli kontrolem kantri ya Jekoslo­vakia, ol Witnes oli folem wan rod we i klosap sem mak long hemia we i pas long mak blong graon we i seraotem tufala kantri ya. Ol Witnes blong Jehova we oli stap long ol kantri klosap long Jemani, olsem Franis, Netalan mo Swiselan, oli mekem sem mak olsem ol Witnes long Jemani. Oli putum laef blong olgeta long denja, blong karem ol buk i go long ol brata mo sista blong olgeta long ol kantri we ol man oli agensem olgeta strong.

Tede, plante long yumi oli kasem fulap buk mo magasin long plante defdefren rod. Maet yu kasem ol niu magasin mo ol buk long Haos Kingdom, no maet yu daonlodem long Websaet ya jw.org. ?Olsem wanem? ?Yu yu tingbaot bigfala wok we ol brata mo sista oli mekem, blong yu save kasem ol buk mo ol magasin ya? I tru, olgeta ya oli no wokbaot long sno, mo oli no krosem ol bigfala hil long medel naet, blong karem ol buk ya i kam long yu. Nating se i olsem, oli glad blong yusum taem mo paoa blong olgeta, mo oli wok had blong mekem we yumi gat ol magasin ya.

^ par. 3 Hem i stap long kongregesen blong Hirschberg long Silesia. Hem i wan taon long saotwes blong Polan we naoia hem i Jelenia Góra.