Go long ol haf insaed long hem

Go long lis blong ol haf

?Yumi Stap Wet Long Jehova Olsem Wanem?

?Yumi Stap Wet Long Jehova Olsem Wanem?

“Bambae mi stap wet long hem.”—MAEKA 7:7.

1. ?From wanem maet sam long yumi i no moa gat longfala tingting?

TAEM Jisas i kam King long heven long 1914, ol las dei blong wol blong Setan i stat. Long yia ya, i gat wan faet long heven mo Jisas i sakem Setan mo ol rabis enjel blong hem oli kamdaon long wol. (Ridim Revelesen 12:7-9.) Setan i save se hem i gat “smol taem nomo blong hem i stap yet.” (Rev. 12:12) Sam long yumi i ting se “smol taem” ya i wan sot taem nomo, be nogat, hem i stap gohed yet. ?Olsem wanem? ?Yumi gat longfala tingting blong wet long Jehova blong i spolem rabis wol ya?

2. ?Wanem ol kwestin we bambae yumi tokbaot long stadi ya?

2 Sipos yumi no gat longfala tingting, yumi save kasem trabol. ?From wanem? From we taem yumi no gat longfala tingting, yumi save mekem samting hareap we yumi no tingting gud fastaem. ?Wanem i save givhan long yumi blong yumi wet long Jehova? Stadi ya bambae i givhan long yumi taem i ansa long trifala kwestin ya: (1) ?Yumi lanem wanem long eksampol blong Maeka? (2) ?Wanem ol saen we oli soemaot se en i klosap? (3) ?Olsem wanem blong talem tangkiu from longfala tingting blong God?

?YUMI LANEM WANEM LONG EKSAMPOL BLONG MAEKA?

3. ?Long taem blong Maeka, laef blong ol man Isrel i olsem wanem?

3 Ridim Maeka 7:2-6. Profet Maeka i luk se ol man Isrel oli stap go longwe moa long Jehova. Mo taem rabis King Ahas i rul, fasin blong olgeta i kam nogud olgeta. Maeka i talem se ol man Isrel we oli lego Jehova oli olsem “rabis gras” we i gat nil long hem. Oli stap mekem i nogud long ol narafala man mo oli givim kil long olgeta. Samting ya i mekem se ol famle tu oli no moa lavlavem olgeta. Maeka i luksave se hem i no save mekem wan samting blong jenisim fasin blong ol man ya. Ale hem i prea long Jehova wetem fulhat blong hem. Mo hem i mekem tingting blong hem i longfala blong wet  long Jehova. Maeka i trastem se Jehova bambae i stretem ol samting ya long stret taem blong hem.

4. ?Wanem sam had samting we yumi stap fesem?

4 Yumi tu yumi olsem Maeka, yumi laef long medel long ol man we oli tingbaot olgeta nomo. Plante man oli ‘no man blong talem tangkiu, oli no save tingbaot God, mo oli no gat sore long man.’ (2 Tim. 3:2, 3) Yumi harem nogud taem yumi luk ol man raonabaot long yumi, ol fren blong yumi long wok mo long skul, oli tingbaot olgeta nomo. Be sam long yumi oli fesem sam samting we i had moa. Jisas i talem long ol man blong hem se bambae ol famle blong olgeta oli agensem olgeta. Ol tok blong hem oli sem mak long ol tok we i stap long Maeka 7:6. Jisas i talem se: “Mi kam blong mekem yang boe i agens long papa blong hem mo yang gel i agens long mama blong hem, mo yang woman i agens long mama blong man blong hem. Bambae man i gat ol enemi blong hem, we olgeta oli famle blong hem nomo.” (Mat. 10:35, 36) Tru ya, i no isi nating taem ol famle blong yumi we oli no gat sem bilif olsem yumi, oli jikim mo agensem yumi. Sipos samting olsem i hapen long yumi, yumi no mas letem se samting ya i pulum yumi i go longwe long Jehova. Be yumi mas holemstrong long Jehova mo yumi mas wet long hem wetem longfala tingting, blong hem i stretem ol trabol ya. Sipos yumi gohed blong prea long hem blong i givhan long yumi, bambae hem i givim paoa mo waes we yumi nidim blong yumi holemstrong long hem.

5, 6. ?Jehova i blesem Maeka olsem wanem? ?Wanem profet tok we Maeka i no luk i kamtru?

5 Jehova i blesem Maeka from we hem i gat longfala tingting. Maeka i luk en blong rul blong King Ahas. Hem i luk boe blong Ahas, hemia Hesekia, i kam king mo i givhan long ol man Isrel blong oli mekem wosip long Jehova bakegen. Mo tu, hem i luk profet tok we hem i talemaot long saed blong Sameria i kamtru, taem ol man Asiria oli kam mekem faet long ol man Isrel long not.—Maeka 1:6.

6 Be Maeka i no luk olgeta profet tok blong hem oli kamtru. Wan long ol profet tok blong hem, hemia se: “I gat taem i stap kam [“long las haf blong ol dei,” NW], we hil ya we haos blong Hae God i stap long hem bambae i kam hae moa, i winim ol narafala hil. Mo ol man blong plante ples long wol bambae oli save wokbaot blong kam long hem. Olgeta ya bambae oli kam, oli talem se, ‘Hae God i God blong Jekob. Yufala i kam. Yumi go antap long hil ya blong hem. Yumi go mekem wosip long haos blong hem.’” (Maeka 4:1, 2) Maeka i ded bifo we profet tok ya i kamtru. Hem i gat strong tingting blong holemstrong long Jehova gogo kasem we hem i ded, nomata wanem samting we ol man raonabaot long hem oli mekem. Hem i raetem se: “Nating we olgeta man long wol ya oli stap mekem wosip long ol god blong olgeta, mo oli stap obei long olgeta, be yumi ya, [Jehova] i God blong yumi, mo bambae yumi stap mekem wosip long hem, mo yumi stap obei long hem oltaem nomo, gogo i no save finis.” (Maeka 4:5) Long ol trabol taem ya, Maeka i wet long Jehova wetem longfala tingting, from we hem i save gud se Jehova bambae i mekem olgeta promes blong hem oli kamtru. Gudfala profet ya i trastem Jehova.

7, 8. (1) ?From wanem yumi save trastem Jehova? (2) ?Wanem bambae i mekem se taem i pas kwik?

7 ?Yumi tu yumi trastem Jehova olsem Maeka? Yumi gat plante risen blong trastem Jehova. Yumi luk profet tok blong Maeka i kamtru. ‘Long las haf blong ol dei,’ plante milian man blong olgeta kantri, laen, mo lanwis, oli go long “hil ya we haos blong Hae God i stap long hem.” Nating se ol man ya oli kamaot long ol kantri we oli stap faet agensem olgeta, be oli “hamarem ol naef blong faet blong olgeta, gogo oli kam aean blong digim graon,” mo oli no moa lanem fasin blong “faet.” (Maeka 4:3) !I wan bigfala blesing blong stap long medel blong ol man ya blong Jehova we oli gat pis!

8 Yumi evriwan i wantem se Jehova i finisim  rabis wol ya kwiktaem. Be sipos yumi wantem wet long Jehova wetem longfala tingting, yumi mas tingbaot ol samting olsem we Jehova i tingbaot olgeta. Jehova i jusum Jisas blong i jajem ol man, mo hem i putum dei finis blong mekem olsem. (Wok 17:31) Be bifo we dei ya i kamtru, Jehova i givim janis long olgeta man blong “oli save trutok blong hem.” Olsem nao bambae oli save mekem samting we oli lanem, mo hem i save sevem olgeta. Yumi mas tingbaot se laef blong ol man i stap long denja. (Ridim 1 Timoti 2:3, 4.) I no longtaem, dei blong Jehova bambae i kam. Sipos yumi bisi oltaem blong givhan long ol man blong oli save Jehova, bambae yumi luk se taem i pas kwik nomo. Mo taem dei ya i kamtru, bambae yumi glad tumas se yumi bin bisi long wok ya blong talemaot Kingdom.

?WANEM OL SAEN WE OLI SOEMAOT SE EN I KLOSAP?

9-11. ?Tok blong 1 Tesalonaeka 5:3 i kamtru finis? Yu eksplenem.

9 Ridim 1 Tesalonaeka 5:1-3. I no longtaem, ol neson bambae oli talem se: “Olgeta samting i kwaet, i gud nomo, [“pis mo seftaem,” NW].” Sipos yumi no wantem se tok blong olgeta i trikim yumi, yumi mas “wekap, we hed blong yumi i klia gud.” (1 Tes. 5:6) Bambae yumi tokbaot ol samting we oli makem stat blong taem ya we ol neson bambae oli talemaot impoten tok ya.

10 Afta long tufala bigfala faet long wol, ol neson oli stap talemaot se oli wantem pis. Afta long fas bigfala faet, ol neson oli stanemap Ligofnesen. Oli talem se hem nao bambae i putum pis long wol. Afta long namba tu bigfala faet, ol neson oli putum tingting blong olgeta i stap long Yunaeted Neson, se bambae hem i putum pis long wol. Ol gavman mo ol lida blong skul, oli trastem tufala ogenaesesen ya. Yunaeted Neson i bin talemaot se 1986 hem i Intenasnal Yia Blong Pis. Long yia ya, plante lida blong politik mo blong skul, oli joen wetem bigfala lida blong Katolik Jos, blong oli prea from pis.

11 Be toktok we Yunaeted Neson i talemaot mo ol narafala toktok olsem, oli no mekem profet tok blong 1 Tesalonaeka 5:3 i kamtru. ?From wanem? From we “bigfala trabol” we vas ya i tokbaot se bambae i hapen wantaem nomo, i no kamtru yet.

12. ?Yumi save wanem long tok ya ‘pis mo seftaem’?

 12 ?Hu bambae i talemaot se i gat ‘pis mo seftaem’? ?Ol lida blong ol skul we oli talem se oli Kristin mo ol narafala skul, bambae oli joen olsem wanem long bisnes ya? ?Ol lida blong gavman bambae oli joen olsem wanem long samting ya? Baebol i no talem. Yumi save nomo se nomata we oli talem tok ya olsem wanem no tok blong olgeta i naes olsem wanem, be bambae i no gat tru ‘pis mo seftaem.’ Setan bambae i gohed yet blong rul long wol ya. Wol i fulap long ol rabis fasin mo i no gat man i save jenisim. !Sore tumas long yumi sipos yumi trastem giaman tok ya blong Setan mo yumi joen long wol!

13. ?From wanem ol enjel oli blokem ol fo win blong bigfala trabol?

13 Ridim Revelesen 7:1-4. Taem yumi stap wet blong tok blong 1 Tesalonaeka 5:3 i kamtru, ol enjel we oli gat bigfala paoa, oli blokem ol fo win blong bigfala trabol. ?Oli stap wet long wanem? Aposol Jon i talem se “ol man blong wok blong God blong yumi” we God i jusumaot olgeta wetem tabu spirit, oli mas kasem laswan mak blong olgeta. * Taem evriwan oli kasem laswan mak blong olgeta, ol enjel bambae oli lego ol fo win ya blong bigfala trabol. ?Be biaen, wanem bambae i hapen?

14. ?Wanem i soemaot se klosap nao Bigfala Babilon i lus?

14 Bigfala Babilon, hemia olgeta giaman skul long wol, bambae i kasem stret panis blong hem. Yes, bambae hem i lus olgeta. Taem samting ya i hapen, bambae i no gat wan man i save givhan long hem. Yumi luksave finis se klosap nao bambae hem i lus. (Rev. 16:12; 17:15-18; 18:7, 8, 21) Tede, yumi luk long nius long televisin mo yumi harem long radio se ol man oli no glad long ol skul mo oli toktok blong spolem ol lida blong olgeta. Nating se i olsem, ol lida blong skul oli ting se oli stap gud nomo. !Be oli rong olgeta! Afta we ol man oli talem se ‘pis mo seftaem,’ wantaem nomo, bambae ol gavman oli agensem ol giaman skul mo oli spolem olgeta blong olwe. !Bambae yumi neva luk Bigfala Babilon bakegen! Taswe i gud we yumi wet wetem longfala tingting blong luk samting ya i kamtru.—Rev. 18:8, 10.

YUMI TALEM TANGKIU FROM LONGFALA TINGTING BLONG GOD

15. ?From wanem Jehova i wet wetem longfala tingting?

15 Nating se ol man oli talem plante samting blong spolem nem blong Jehova, be Jehova i gat longfala tingting mo hem i stap wet long stret taem we bambae hem i spolem ol rabis man. Jehova i no wantem se ol man we hat blong olgeta i stret oli lus. (2 Pita 3:9, 10) ?Yu yu gat sem tingting olsem Jehova? Bifo we dei blong Jehova i kamtru, i gat sam samting we yumi save mekem blong talem tangkiu from longfala tingting blong Jehova.

16, 17. (1) ?From wanem yumi wantem givhan long olgeta we oli slak? (2) ?From wanem i impoten we olgeta we oli slak oli kambak kwiktaem long Jehova?

16 Yumi halpem olgeta we oli slak. Jisas i talem se olgeta long heven oli glad tumas taem wan man i kambak long Jehova. (Mat. 18:14; Luk 15:3-7) Jehova i tinghae long olgeta we oli lavem hem, nating se oli no mekem wok blong hem naoia. Taem yumi givhan long ol man blong oli kambak long Jehova, hemia i mekem Jehova mo ol enjel oli glad.

17 ?Yu yu wan long olgeta ya we oli no moa mekem wok blong Jehova naoia? Maet yu no moa go long ol miting from we wan brata no sista long kongregesen i mekem yu yu harem nogud. Ating samting ya i hapen plante yia finis. Sipos i olsem, i gud yu askem se: ‘?Olsem wanem long laef blong mi naoia? ?Mi mi glad moa? ?Hu i mekem mi mi harem nogud, Jehova no wan sinman nomo? ?Jehova i bin spolem mi samtaem finis?’ Oltaem Jehova i stap mekem i gud long yumi. Nating sipos naoia yumi no holem promes blong yumi blong mekem wok blong hem, be  oltaem hem i givim ol samting we yumi save harem gud long olgeta. (Jem. 1:16, 17) Be i no longtaem, dei blong Jehova bambae i kamtru. Naoia i taem blong kambak long Papa blong yumi, Jehova, mo long kongregesen. Ples ya nomo hem i sefples blong stap long hem long ol las dei ya.—Dut. 33:27; Hib. 10:24, 25.

Ol man blong Jehova oli traehad blong halpem olgeta we oli slak, blong oli kambak long Jehova (Yu luk haf 16, 17)

18. ?From wanem yumi mas sapotem olgeta we oli lidim yumi?

18 Yumi sapotem olgeta we oli lidim yumi. Jehova i olsem wan gudfala man blong lukaot long sipsip. Hem i lidim yumi mo i protektem yumi. Hem i putumap Pikinini blong hem olsem Nambawan Man blong Lukaot long Sipsip. (1 Pita 5:4) Ol elda long bitim 100,000 kongregesen oli tekem taem blong lukaot gud long ol man blong Jehova wanwan. (Wok 20:28) Taem yumi sapotem olgeta we oli lidim yumi, yumi stap talem tangkiu long Jehova mo Jisas from olgeta samting we tufala i mekem.

19. ?Yumi save kam klosap long yumi olsem wanem?

19 Yumi kam klosap moa long ol brata mo sista blong yumi. ?Hemia i minim wanem? Yu traem tingbaot ol soldia we oli tren gud blong faet. Taem ol enemi oli kam faet long olgeta, ol soldia wanwan oli kam kloklosap long olgeta, blong mekem se i no gat ples we enemi i save gotru long hem. Olsemia bambae ol enemi oli no save winim olgeta. Setan i stap agensem strong ol man blong God. Naoia i no taem blong yumi agensem ol brata blong yumi. Be hem i taem blong yumi kam klosap moa long yumi. Yumi no mas tingbaot ol slak fasin blong ol brata mo sista blong yumi, be yumi mas trastem Jehova.

Naoia yumi mas kam klosap moa long yumi blong agensem Setan mo ol rabis enjel (Yu luk haf 19)

20. ?Yumi mas mekem wanem naoia?

20 I gud we yumi evriwan yumi fren gud wetem Jehova oltaem, mo yumi wet long hem wetem longfala tingting. Yumi mas gat longfala tingting blong wet long taem ya we bambae ol neson oli talemaot se, ‘pis mo seftaem.’ Mo yumi mas wet long taem ya we ol man we God i jusumaot olgeta, oli kasem laswan mak blong olgeta. Afta long samting ya, ol fo enjel ya bambae oli lego ol fo win blong bigfala trabol. Mo Bigfala Babilon bambae i lus. Taem yumi stap wet long ol samting ya blong oli kamtru, yumi mas lesin long ol advaes blong olgeta we Jehova i putumap olgeta, blong oli lidim yumi long ogenaesesen blong hem. Yumi mas kam klosap moa long ol brata mo sista blong yumi, blong yumi save agensem Setan mo ol rabis enjel. Naoia i taem blong folem tok blong man ya blong raetem Sam we i se: “Yufala evriwan we yufala i putum tingting blong yufala i stap long Hae God [“wet long Jehova,” NW], yufala i mas strong. Tingting blong yufala i mas stap strong oltaem.”—Sam 31:24.

^ par. 13 Blong kasem save moa se faswan taem blong putum mak i defren olsem wanem long laswan taem blong putum mak, yu luk Wajtaoa blong 1 Jenuware 2007, pej 31-32.