Go long ol haf insaed long hem

Go long lis blong ol haf

Ol Papa Mo Mama, Mo Ol Pikinini, Yufala i Mas Toktok Gud

Ol Papa Mo Mama, Mo Ol Pikinini, Yufala i Mas Toktok Gud

“Yufala evriwan i mas rere oltaem blong lesin, be yufala i no mas hareap blong toktok. Mo yufala i no mas hareap blong kros.”—JEM. 1:19.

1, 2. ?Ol papa mo mama, mo ol pikinini, oli stap soemaot wanem fasin long olgeta? ?Be sam samtaem i had long olgeta blong mekem wanem?

“SIPOS yu faenemaot se papa mo mama blong yu bambae tufala i ded tumora, ?bambae yu wantem talem wanem long tufala tede?” Hemia wan kwestin we ol man oli askem long plante handred pikinini long Amerika. Ansa we bighaf blong ol pikinini ya oli talem, i soemaot se oli no putum tingting blong olgeta long ol problem mo ol trabol we maet oli stap kasem long haos blong olgeta. Be oli talem se bambae oli talem long papa mo mama blong olgeta se: “Mi mi sore” mo “mi mi lavem yu tumas.”—For Parents Only, we Shaunti Feldhahn mo Lisa Rice, tufala i raetem.

2 Yes, pikinini i laekem papa mo mama blong hem, mo papa mo mama tu i lavem tumas pikinini blong tufala. Yumi luk samting long ol Kristin famle. Be nating se oli laeklaekem olgeta olsem, sam samtaem oli harem se i had blong oli toktok gud. Nating se oli save storian gud mo oli tokbaot plante samting, be i gat sam samting we oli no wantem tokbaot nating. ?From wanem i olsem? ?Wanem sam samting we i save blokem olgeta blong oli no toktok gud wanples? ?Wanem i save halpem olgeta blong oli toktok gud?

Yu no mas letem wan samting i blokem yu blong no toktok gud wetem famle long yu

YUFALA I MAS FAENEM TAEM BLONG TOKTOK GUD

3. (1) ?Wanem samting we evriwan long famle oli nidim, blong oli save toktok gud wanples? (2) ?Wanem i mekem se ol famle long Isrel bifo, oli save spenem plante taem wanples?

3 Blong evriwan long famle oli save toktok gud wanples, oli nidim taem. Plante famle oli faenem se oli no gat inaf taem blong toktok gud wanples. Be i no oltaem we i olsem. Moses i talem long ol papa long Isrel se oli no mas fogetem ol tok ya we hem i talem long olgeta. Hem i talem se: “Oltaem, yufala i mas tijim ol pikinini blong yufala long hem. Sipos yufala i stap long haos, no yufala i stap wokbaot, no yufala i go blong slip, no yufala i girap bakegen, be yufala i mas tokbaot ol samting ya.” (Dut. 6:6, 7) Long ol famle long Isrel bifo, samtaem pikinini i stap long haos wetem mama blong hem. Samtaem, hem i go long garen no long ples blong wok blong papa blong hem. I gat plante taem we papa mo mama tufala i stap wetem pikinini blong tufala, nao oli save  storian wanples. Long taem olsem, papa mo mama i naf blong luksave ol samting we pikinini blong tufala i nidim, samting we hem i wantem mo ol fasin blong hem. Mo pikinini tu bambae i save gud papa mo mama blong hem.

4. ?From wanem plante famle oli no stap toktok gud?

4 Be naoia, laef i no moa olsem. Long sam kantri, ol pikinini oli stat blong go long skul taem oli smol nomo. Samfala oli go long skul taem oli gat tu yia. Plante papa mo mama oli wok long ol ples we i longwe long haos. Maet oli toktok wetem pikinini nomo taem oli finis wok mo taem pikinini i kambak long skul. Plante taem, nating se oli gat smol taem, be oli no save toktok gud wanples from we oli wok long kompiuta, oli wajem televisin mo muvi. Long sam famle, evriwan oli gat wanwan laef, oli olsem ol strenja nomo. Ale, oli no save se wanem ya toktok gud.

5, 6. ?Sam papa mo mama oli mekem wanem blong oli save spenem moa taem wetem pikinini blong olgeta?

5 ?Olsem wanem? ?Yu yu save yusum gud taem we yu spenem long ol narafala samting, blong spenem moa taem wetem famle blong yu? (Ridim Efesas 5:15, 16.) Sam famle oli agri se bambae oli no wajem televisin tumas mo oli no yusum kompiuta tumas. Sam narafala oli traehad blong joen wanples wan taem evri dei blong kakae. Famle wosip i mekem ol papa mo mama wetem ol pikinini, oli fren gud moa, mo oli save tokbaot ol samting we i blong mekem bilif blong olgeta i strong. I gud blong makemaot wan taem, maet wan aoa evri wik blong mekem famle wosip. Ale, bambae evriwan long famle oli lanem blong toktok gud wanples. Be i gat sam narafala samting moa we famle i mas mekem. Hemia se evriwan i mas toktok gud oltaem, i no long taem blong famle wosip nomo. Bifo we pikinini blong yu i go long skul, yu mas talem sam gudfala toktok we i givhan long hem. Yu tokbaot vas blong dei wetem hem, mo yu prea wetem hem. Sipos yu mekem olsem, bambae pikinini i harem gud taem hem i stap long skul.

6 Sam papa mo mama oli mekem plante jenis long laef blong olgeta, blong oli save spenem moa taem wetem pikinini blong olgeta. Lora, * wan mama we i gat tu pikinini, hem i mekem olsem. Hem i no moa wok fultaem from we hem i wantem spenem moa taem wetem tufala pikinini blong hem. Hem i talem se: “Fastaem, evri moning, mifala evriwan i mas hareap blong go long wok mo long skul. Taem mi kambak long haos, haosgel i mekem tufala pikinini blong mi i slip finis. Be naoia mi no moa wok fultaem, taswe mifala i traehad blong yusum gud mane blong  mifala. Nating se i olsem, mi harem gud moa from we mi save storian wetem tufala pikinini blong mi, mi save lesin long tufala taem tufala i talemaot tingting blong tufala mo problem blong tufala. Mi lesin long samting we tufala i talem long prea blong tufala. Biaen, mi givhan long tufala, mi leftemap tingting blong tufala, mo mi tijim tufala.”

YUFALA I “MAS RERE OLTAEM BLONG LESIN”

7. ?Wanem samting we papa mo mama mo pikinini tu, oli stap komplen from?

7 Man we i raetem buk ya For Parents Only, i askem kwestin long plante yangfala, blong oli talemaot samting we i blokem olgeta blong oli no toktok wetem papa mo mama blong olgeta. Hem i talem se: “Wan stamba samting we ol yangfala ya oli komplen from, hemia se papa mo mama blong olgeta, oli no lesin long olgeta taem oli toktok.” Be i no ol pikinini nomo we oli komplen from samting ya. Ol papa mo mama tu oli talem se pikinini blong olgeta i no stap lesin long olgeta. Taswe, i gud se evriwan long famle i lesin gud taem narafala i toktok, olsem nao bambae oli save toktok gud wanples oltaem.—Ridim Jemes 1:19.

8. ?Papa mo mama i save mekem wanem blong lesingud long pikinini blong tufala?

8 Yufala ol papa mo mama, ?yufala i stap lesin taem pikinini blong yufala i talem wan samting long yufala? I tru, maet i no isi blong mekem olsem taem yu taed, no taem samting we hem i talem i no impoten. Be yu mas tingbaot se samting we yu yu ting se i no impoten, be i impoten tumas long pikinini blong yu. Ol papa mo mama we oli “rere blong lesin,” oli no lesingud nomo long wanem we pikinini i stap talem, be oli tingbaot fasin blong hem blong talem samting ya tu. Oli lesin long voes blong hem, oli lukluk fes blong hem, mo ol aksen blong hem we oli soemaot se hem i harem olsem wanem. I impoten tu blong askem kwestin long pikinini blong yu. Baebol i talem se: “Ol tingting blong man i olsem wota long wel, we i godaon we i godaon, be man we i save luksave ol had samting, hem i save faenemaot ol tingting olsem.” (Prov. 20:5) Yu mas gat fasin luksave sipos yu wantem pulum pikinini blong yu, blong hem i tokbaot sam samting we hem i no wantem talemaot.

9. ?From wanem pikinini i mas lesin long papa mo mama blong hem?

9 Yufala ol pikinini, ?yufala i stap obei long papa mo mama blong yufala? Baebol i talem se: “Pikinini blong mi, yu yu mas lesin gud long ol samting we mi wetem mama blong yu, mitufala i stap tijim yu long hem, mo yu no mas lego ol samting ya.” (Prov. 1:8) Yu mas tingbaot se papa mo mama blong yu, tufala i lavem yu mo tufala i wantem givhan long yu. Taswe, i gud we yu lesin mo yu obei long tufala. Olsem nao, yu soemaot se yu waes. (Efes. 6:1) Bambae i moa isi long yu blong obei, sipos papa mo mama blong yu, tufala i toktok gud wetem yu, mo sipos yu save se tufala i lavem yu. Yu mas talemaot tingting blong yu long tufala. Ale, bambae tufala i kasem save moa long yu. Be i gud we yu tu yu traehad blong kasem save long tingting blong tufala.

10. ?Yumi lanem wanem long stori blong Rehoboam?

10 Yu mas lukaotgud taem yu lesin long ol advaes blong ol narafala yangfala we oli gat sem yia olsem yu. Maet oli talem samting we yu yu wantem harem nomo, be i no givhan long yu nating. Maet samting we oli talem i spolem yu tu. Ol yangfala oli no waes mo oli no gotru long ol samting blong laef we ol bigman oli gotru long hem finis. Taswe, plante yangfala oli no luksave nogud samting we i save kamaot from fasin we oli mekem. Yu traem tingbaot Rehoboam, pikinini blong King Solomon. Taem hem i kam king blong Isrel, hem i no folem ol gudfala toktok blong ol olfala we oli advaesa blong hem. Be hem i girap, i go luk ol yangfala we oli gruap wetem hem, mo i folem ol nogud advaes blong olgeta. From samting ya, bighaf blong ol man oli no moa wantem we hem i rul long olgeta. (1 King 12:1-17) Yes, yu no mas mekem olsem Rehoboam. Yu mas wok had blong mekem se rod i open oltaem, blong papa mo mama blong yu, tufala i save toktok wetem yu. Yu mas talemaot tingting blong yu long tufala. Yu mas folem ol advaes we tufala i givim long yu, mo yu lanem samting long waes blong tufala.—Prov. 13:20.

11. ?Wanem i save kamaot sipos papa mo mama i no fren gud wetem pikinini?

11 Papa mo mama. Sipos yu no wantem se pikinini blong yu i go askem advaes long ol fren blong hem, yu mas mekem se hem i no fraet blong kam toktok wetem yu. Hem i mas harem se yu yu fren blong hem. Wan yangfala sista i talem se: “Sipos mi talem nem blong wan boe nomo, papa mo mama tufala i harem nogud. Mo long taem olsem, mi tu mi harem nogud, ale mi no moa wantem toktok.” Wan  narafala yangfala sista i talem se: “Plante yangfala oli wantem se papa mo mama blong olgeta i givim advaes long olgeta. Be sipos yangfala i askem advaes, be tufala i no wantem save long hem, bambae hem i go askem long wan narafala man, nating se man ya i no gat plante save long laef olsem papa mo mama blong hem.” Yes, sipos yu glad blong lesin long eni samting we pikinini blong yu i talem, bambae pikinini blong yu i glad blong toktok gud wetem yu, mo bambae hem i glad blong lesin taem yu givim advaes long hem.

YUFALA I “NO MAS HAREAP BLONG TOKTOK”

12. ?Wanem fasin blong papa mo mama we i save blokem pikinini blong i no moa toktok wetem tufala?

12 Wan narafala samting we i save blokem pikinini blong i no moa toktok long papa mo mama, hemia taem hem i talem wan samting long tufala, be tufala i kam kros, no tufala i mekem samting blong soemaot se tufala i no glad. I tru, ol Kristin papa mo mama oli wantem lukaotgud long pikinini blong olgeta. I gat plante samting long ol las dei ya, we oli save spolem bilif blong ol pikinini, taswe ol papa mo mama oli wari bigwan long pikinini blong olgeta. (2 Tim. 3:1-5) Be plante taem, ol samting we ol papa mo mama oli mekem blong protektem pikinini, maet pikinini i luk se i had tumas.

13. ?From wanem ol papa mo mama oli no mas hareap blong talemaot tingting blong olgeta?

13 Ol papa mo mama we oli waes, oli no hareap blong talemaot tingting blong olgeta, taem pikinini i toktok wetem olgeta. I tru se i no isi blong stap kwaet taem pikinini blong yu i talem wan samting long yu we i mekem yu wari, no yu kros. Be long taem olsem, i impoten we yu lesingud bifo we yu ansa. King Solomon i talem se: “Yu mas lesin long tok blong ol man fastaem, nao biaen bambae yu save givim ansa long olgeta. Sipos no, fasin ya i soemaot we yu yu no gat hed, mo bambae yu sem bigwan from.” (Prov. 18:13) Sipos yu stap kwaet, bambae pikinini blong yu i gohed blong talemaot plante moa samting long yu. Yu mas kasem save long ful stori blong hem, bifo we yu givhan long hem. Yu no mas mekem pikinini i “sek long ol tok” we yu talem from we yu harem nogud. (Job 6:1-3) Ol gudfala papa mo mama. Yufala i mas yusum sora blong yufala blong traem kasem save long pikinini blong yufala, mo yufala i mas yusum tang blong yufala blong talem ol tok we oli givhan long hem.

14. ?From wanem ol pikinini oli no mas hareap blong toktok?

14 Ol pikinini. Yufala tu i “no mas hareap blong toktok.” Sipos papa mo mama i talem wan samting, yu no mas hareap blong blokem tok blong tufala. God nao i givim wok long tufala blong tufala i tijim yu. (Prov. 22:6) Maet tufala i bin kasem sem trabol olsem yu. Mo ating tufala i harem nogud from ol mastik we tufala i mekem taem tufala i yangfala, mo tufala i no wantem se yu mekem semfala mastik ya. From samting ya, yu mas luk papa mo mama blong yu olsem we tufala i fren blong yu, be i no ol enemi blong yu. Mo tu, yu mas luk tufala olsem we tufala i man blong givim advaes long yu, be i no ol man blong agensem yu. (Ridim Ol Proveb 1:5.) ‘Yu mas ona long papa mo mama blong yu.’ Mo yu mas soemaot long tufala se yu lavem tufala olsem we tufala i lavem yu. Olsem nao, bambae i moa isi long tufala blong tufala i ‘stretem yu mo tijim yu,’ olsem we Jehova i wantem.—Efes. 6:2, 4.

YUFALA I “NO MAS HAREAP BLONG KROS”

15. ?Wanem i save givhan long yumi blong yumi gat longfala tingting, mo yumi no kam kros long olgeta we yumi laekem olgeta?

15 I no oltaem we yumi gat longfala tingting long ol man we yumi laekem olgeta. Aposol Pol i raetem leta i go long ol Kristin long Kolosi, we tabu spirit i makemaot olgeta. Hem i talem se: “Yufala ol man we i mared, yufala i mas lavem ol woman blong yufala. Yufala i no mas mekem i strong long olgeta, oltaem yufala i mas mekem i gud long olgeta. Ol papa mo mama. Bambae yufala i no stap mekem ol samting we i save mekem ol pikinini blong yufala oli kros, from we sipos yufala i stap mekem olsem, bambae tingting blong olgeta i foldaon.” (Kol. 1:1, 2; 3:19-21) Pol i talem long ol Kristin long Efesas se: “Yufala i mas lego olgeta fasin blong kros, yufala i no mas holem kros, mo yufala i no mas kros kwik. Mo taem yufala i kros, yufala i no mas sakem tok blong yufala i go antap, mo yufala i no mas tok nogud long yufala.” (Efes. 4:31) Yumi mas mekem ol fasin we i olsem frut blong tabu spirit blong God. Yumi mas mekem tingting blong yumi i longfala, yumi kwaet man, mo  yumi blokem samting we yumi nomo i wantem. Ol fasin ya bambae oli givhan long yumi, blong yumi no kam kros taem yumi harem nogud.—Gal. 5:22, 23.

16. ?Jisas i stretem tingting blong ol aposol olsem wanem? ?Fasin blong hem i soemaot wanem?

16 Yu traem tingbaot Jisas. Long laswan naet we hem i kakae wetem ol aposol blong hem, tingting blong hem i kam hevi tumas. Hem i save se i no longtaem bambae hem i harem nogud tumas mo i ded. Hem i tingbaot tu se ded blong hem bambae i leftemap nem blong papa blong hem, mo i mekem nem ya i tabu. Mo tu, ded blong hem bambae i mekem se ol man oli save kasem laef we i no save finis. Be long naet ya we oli stap kakae wanples, “ol man blong hem oli rao from tingting ya se hu nao i hae moa long olgeta.” Jisas i no tok strong long olgeta. Hem i toktok gud long olgeta blong mekem olgeta oli tingting. Hem i pulum olgeta blong oli tingbaot se oltaem oli stap wetem hem long ol hadtaem we hem i gotru long olgeta. Nating se Setan i talem finis se hem i wantem mekem plante trabol long ol aposol blong traem olgeta, be Jisas i trastem olgeta se bambae oli stanap strong. Mo hem i mekem wan kontrak wetem olgeta.—Luk 22:24-32.

?Yu yu lesin taem pikinini blong yu i talem wan samting?

17. ?Wanem i save givhan long pikinini blong i no kros, be i stap kwaet?

17 Ol pikinini tu oli no mas kros be oli mas stap kwaet. Antap moa taem oli kam yangfala. Maet yu ting se samting we papa mo mama i talem, i soemaot se tufala i no trastem yu. Be wan samting we i save givhan long yu blong yu no kros, hemia se yu mas luksave se papa mo mama blong yu, tufala i wari long yu from we tufala i lavem yu. Taem yu stap kwaet mo yu lesin long tufala, mo yu mekem samting we tufala i askem yu blong mekem, bambae tufala i respektem yu mo tufala i trastem yu moa. Ale, bambae tufala i letem yu yu fri moa blong mekem sam samting we yu wantem. Mo taem yu bos long tingting blong yu, hemia i soemaot se yu waes. King Solomon i talem se: “Man we i no gat hed, hem i save soemaot long fes blong ol man we hem i kros, be man we i gat hed, tingting blong hem i longfala, mo hem i save holem kros blong hem.”—Prov. 29:11.

18. ?Lav i gat paoa olsem wanem blong mekem se man i toktok gud wetem narafala?

18 Yufala ol papa mo mama, mo ol pikinini, yufala i no mas harem nogud sipos long famle blong yufala, yufala i stap traehad yet blong toktok gud. Yufala i mas gohed blong toktok gud insaed long famle, mo yufala i mas gohed gud tu long trutok. (3 Jon 4) Long niufala wol, bambae ol man oli kam stret gud olgeta, nao oli save toktok gud long olgeta. Bambae i no gat wan man we i gat rong tingting long narafala from samting we hem i talem. Tede, plante long yumi, yumi mekem samting we biaen yumi sore from. Taswe, i gud we yumi talem sore from samting we yumi mekem. Yumi mas fofogivim yumi. Yumi mas ‘kam wan kampani nomo, from we yumi stap lavlavem yumi.’ (Kol. 2:2) Lav i gat paoa. ‘Man we i stap lavem man, tingting blong hem i longfala, mo hem i gat sore long man. Hem i no save kros kwik, mo i no save stap kros longtaem. Hem i no save letem wan samting i daonem tingting blong hem. Oltaem hem i stap bilif strong long God, mo i stap putum tingting blong hem i strong long hem. Maet bigfala trabol i save kasem hem, be tingting blong hem i no save foldaon.’ (1 Kor. 13:4-7) Yumi mas gohed blong lavem ol man, nao bambae yumi save toktok gud long ol narafala. Bambae yumi harem gud long famle blong yumi mo bambae yumi presem Jehova tu.

^ par. 6 Mifala i jenisim nem blong hem.