Go long ol haf insaed long hem

Go long lis blong ol haf

 JAPTA SIKISTIN

Tekem Desisen Blong Folem Trufala Wosip

Tekem Desisen Blong Folem Trufala Wosip
  • ?Baebol i tijim wanem long saed blong ol pija no aedol?

  • ?Ol Kristin oli ting wanem long saed blong ol spesel lafet we ol jos oli stap mekem?

  • ?Olsem wanem yu yu save eksplenem bilif blong yu long wan narafala be yu no mekem hem i kros?

1, 2. ?Wanem kwestin we yu mas tingting long hem afta we yu lego giaman skul, mo from wanem yu ting se i impoten blong mekem olsem?

TINGBAOT sipos oli talemaot long nius se long plante yia nao, olgeta man long vilej blong yu oli bin stap pulum posen win. Oli talem se posen win ya i kamaot long sam dram we wan man i bin berem klosap long vilej blong yu, be i no gat man i bin save long samting ya, mo naoia laef blong evriwan i stap long denja. ?Bambae yu mekem wanem? Ating i sua se, sipos yu gat janis bambae yu muvaot long ples ya yu go stap long nara ples. Be nating sipos yu muvaot, ating bambae yu stap wari yet long kwestin ya se: ‘?Posen ya i spolem bodi blong mi finis no nogat?’

2 Sem samting i kamaot long saed blong ol giaman skul. Baebol i tijim se ol doti tijing mo kastom blong giaman skul i posenem wosip blong ol skul ya. (2 Korin 6:17) From samting ya nao i impoten tumas blong kamaot long “Bigfala Babilon,” we i minim olgeta giaman skul blong wol. (Revelesen 18:​2, 4, NW ) ?Yu yu mekem samting ya finis? Sipos yes, yu mekem wan gudfala samting. Be i gat narafala samting moa blong tingbaot. I tru se blong kamaot long Bigfala Babilon i min se yumi no moa joen long jos seves blong wan giaman skul mo yumi no moa memba blong hem. Be afta long hemia, i gud yumi askem se, ‘?I gat  sam smosmol haf blong giaman wosip we mi mi stap holem yet?’ Tingbaot sam long ol samting ya we oli olsem haf blong giaman wosip.

AEDOL, PIJA, MO WOSIP LONG DEDMAN

3. (a) ?Baebol i talem wanem long saed blong ol aedol? ?From wanem sam man maet oli faenem i had blong karem tingting blong God long saed ya? (b) ?Yu yu mas mekem wanem sipos yu holem yet sam samting we oli blong mekem giaman wosip?

3 Sam man oli gat ol pija mo olta blong wosip long haos blong olgeta plante yia. ?Yu yu gat sam pija mo olta long hom blong yu? Sipos yes, ating yu harem se i narakaen, no maet yu ting se i rong, blong prea long God sipos yu no gat wan samting fored long yu we yu save lukluk. Maet yu yu laekem sam long ol samting ya tu from we yu holem olgeta longtaem finis. Be God nao i mas talem long yumi olsem wanem blong wosipim hem. Mo Baebol i tijim se, hem i no wantem we yumi yusum ol aedol no pija. (Eksodas 20:​4, 5; Ol Sam 115:​4-8; Aesea 42:8; 1 Jon 5:21) Yu yu save tekem desisen blong folem trufala wosip sipos yu spolem olgeta samting we oli joen long giaman wosip. Plis, yu mas karem tingting blong Jehova long saed ya. Hem i luk ol samting ya olsem samting we “i nogud we i nogud.”​—Dutronome 27:15.

4. (a) ?Olsem wanem yumi save se wosip long ol dedman i blong nating nomo? (b) ?From wanem Jehova i talem long ol man Isrel se i tabu blong oli toktok wetem dedman no go luk kleva?

 4 Long plante giaman skul tu, ol man oli stap wosipim no givim ona i go long ol dedman. Bifo we yumi lanem trutok blong Baebol, sam long yumi oli bilif se taem man i ded hem i go laef samples mo i save halpem no spolem yumi we yumi laef yet. Ating yu yu wan we bifo yu stap mekem plante bigbigfala samting blong stap long pis wetem ol famle blong yu we oli ded finis. Be long Japta 6 blong buk ya, yu yu lanem finis se ol dedman oli no laef samples, mo oli no moa save tingting. Taswe, man we i stap traehad blong toktok wetem olgeta we oli ded finis, hem i stap westem taem nomo. Sipos man i talem se hem i kasem toktok we i kam long wan famle blong hem we i ded finis, be toktok ya i kamaot long ol devel nomo. Taswe, Jehova i talem long ol man Isrel se i tabu blong oli traem toktok wetem ol dedman mo oli no mas joen long enikaen wok blong ol devel.​—Dutronome 18:​10-12.

5. ?Yu save mekem wanem sipos yu stap wosipim ol aedol no yu stap ona long ol dedman long skul blong yu bifo?

5 ?Sipos yu yu wan we bifo yu wosipim no givim ona long olgeta we oli ded finis, yu save mekem wanem? I gud yu ridim Baebol mo yu tingting dip long ol vas blong hem we oli soemaot tingting blong God long saed blong fasin ya. Prea long Jehova evri dei mo talem long hem se yu yu wantem tekem desisen blong wosipim hem long fasin we i tru. Askem long hem blong i halpem yu blong yu tingting olsem hem.​—Aesea 55:9.

KRISMAS​—OL FASWAN KRISTIN OLI NO MEKEM LAFET YA

6, 7. (a) ?Ol man oli talem se Krismas i lafet blong wanem? ?Ol faswan Kristin oli mekem lafet ya? (b) ?Long taem blong ol faswan disaepol blong Jisas, hu olgeta we oli stap mekem lafet blong betde?

6 Man we i kipim pablik holide mo lafet we i kamaot long giaman skul, i olsem we hem i letem posen i spolem wosip blong hem. Tingbaot Krismas. Ol man oli talem se Krismas hem i betde blong Jisas Kraes, mo klosap evri Kristin skul oli mekem lafet ya. Be i no gat pruf we i soem se ol faswan disaepol blong Jisas oli bin holem dei ya. Wan buk (Sacred Origins of Profound Things) i talem se: “Tu handred yia afta we Jisas i bon, i no gat man i save dei [we  Jisas] i bon long hem, mo smol man nomo oli wantem save stret, se dei ya hem i wetaem.”

7 Nating sipos ol disaepol blong Jisas oli save dei we hem i bon long hem, oli neva mekem wan lafet long dei ya. ?From wanem? From we The World Book Encyclopedia, i talem se long tingting blong ol faswan Kristin, “fasin ya blong mekem lafet blong betde i kastom blong hiten man.” I gat tu stori nomo long Baebol long saed blong lafet blong betde blong tufala man we tufala i no wosipim Jehova. (Jenesis 40:20; Mak 6:21) Ol hiten man oli stap mekem betde blong ol god blong olgeta tu. Eksampol, long Mei 24, ol man Rom oli mekem betde blong woman god ya Diana. Long nekis dei blong hem, oli mekem betde blong Apollo we hem i god blong san. Taswe, i klia se lafet blong betde i kamaot long ol hiten man be i no wan samting we Kristin skul i stanemap.

8. Talem olsem wanem lafet blong betde i joen wetem bilif long gudlak mo badlak.

8 I gat wan narafala risen from wanem ol faswan Kristin oli neva save mekem betde blong Jisas. Risen ya se: Ol disaepol oli save se ol hiten man oli fraet long badlak taswe oli stap mekem ol lafet blong betde. Plante man Gris mo Rom long taem bifo, oli bilif se i gat wan spirit i kamtru semtaem we wan bebi i bon, mo spirit ya bambae i lukaotgud long bebi ya ful laef blong hem. Wan buk (The Lore of Birthdays) i talem se: “Spirit ya i kasem paoa long god ya we betde blong hem i sem mak long betde blong bebi ya.” I klia nomo se Jehova bambae i no glad nating sipos ol man oli mekem wan lafet blong Jisas from we oli fraet long badlak. (Aesea 65:​11, 12, NW ) ?Be olsem wanem nao Krismas i kam wan Kristin lafet?

STAMBA BLONG KRISMAS

9. ?Olsem wanem Disemba 25 i kam olsem dei ya we ol man oli jusum blong mekem betde blong Jisas?

9 Ol man oli stat mekem betde blong Jisas long Disemba 25 plante handred yia nomo afta we Jisas i ded. Be hemia i no dei we Jisas i bon long hem. I klia se Jisas i bon samples long manis Oktoba. * ?Ale, from wanem ol man oli jusum Disemba 25? Sam man  we oli talem se oli Kristin oli “wantem mekem we dei ya i laenap wetem hiten lafet blong ol man Rom we hem i ‘betde blong san.’ ” (The New Encyclopædia Britannica) Taem ples i kolkol, ol dei oli sot moa, mo ol hiten man oli ting se san i wokbaot i go longwe long olgeta. Ale oli mekem bigbigfala lafet blong singaot san i kambak blong mekem ples i hot mo givim laet long olgeta. Long lukluk blong olgeta ya, Disemba 25 nao hem i dei ya we san i stat kambak. Plante lida blong skul oli wantem pulum ol hiten man ya oli kam Kristin, ale oli holem lafet ya blong ol hiten man ya, nomo se oli jenisim i kam wan “Kristin” lafet. *

10. ?Long taem we i pas, from wanem sam man oli no bin mekem lafet blong Krismas?

10 Longtaem finis ol man oli luksave se Krismas i kamaot long ol hiten man. Long ol yia 1600, ol man long Inglan mo long sam kantri we Amerika i rul long olgeta, oli bin putum tabu long lafet ya from we hem i no stanap long Baebol. Eniman we i no go long wok long Krismas dei, i mas pem wan faen. Be sloslo ol olfala kastom oli kambak, mo oli ademap sam niuwan wetem. Ale lafet blong Krismas i kam wan pablik holide bakegen, mo tede yet, hem i wan impoten holide long plante kantri. Be Krismas i kamaot long giaman skul. Taswe ol man we oli wantem mekem God i glad, oli no joen long lafet ya. Mo oli no joen long eni narafala lafet bakegen we i kamaot long wosip blong ol hiten man. *

 ?I RILI IMPOTEN BLONG TINGBAOT SE OL LAFET YA OLI KAMAOT WEA?

11. ?From wanem sam man oli mekem Krismas no nara lafet olsem? ?Be tingting blong yumi i mas stap fastaem long wanem samting?

11 Sam man oli agri se ol lafet olsem Krismas, oli kamaot long ol hiten man, be oli no ting se i rong blong joen long ol lafet olsem. Blong talem stret, bighaf blong ol man oli neva tingbaot se lafet we oli mekem maet i joen wetem giaman wosip. Oli tingbaot ol lafet ya olsem janis blong ol famle oli kam wanples. ?Hemia tingting blong yu? Sipos yes, ating i had long yu blong tekem desisen blong lego ol lafet ya mo folem trufala wosip. Hemia i no from we yu yu laekem giaman wosip, be from we yu yu lavem famle blong yu mo yu wantem we oli joen gud. Ale, i gud yu tingbaot se Jehova i stamba blong famle, mo hem tu i wantem we yu yu joen gud wetem famle blong yu. (Efesas 3:​14, 15) Be sipos yu folem tingting blong God yu save mekem famle blong yu i joen gud moa. Aposol Pol i tokbaot wanem samting we i mas stap fastaem long tingting blong yumi, i se: “Yufala i mas traehad blong faenemaot ol fasin we Masta blong yumi i glad long hem.”​—Efesas 5:10.

?Bambae yu yu kakae loli we yu faenem long wan dren wota?

12. Talem wan pijatok we i soem from wanem yumi no joen long ol kastom mo lafet we stamba blong olgeta i nogud.

12 Maet yu ting se ol man tede oli no mekem ol lafet ya from sem risen we ol man bifo oli mekem. ?Olsem wanem? ?I rili impoten blong tingbaot se wanwan lafet i kamaot wea? !Yes, hemia i rili impoten! Tingbaot sipos yu faenem wan loli long dren wota we i stap long saed blong rod. ?Bambae yu pikimap loli ya mo yu putum long maot blong yu? !Nogat! Loli ya i doti. Sem mak long ol lafet ya. Oli swit, be ol man oli tekem ol lafet ya long wan ples we i doti. Sipos yumi tekem desisen blong folem trufala wosip, yumi mas karem tingting olsem profet Aesea we i talem long ol trufala man blong God se: “Yufala i no mas tajem ol samting we i doti.”​—Aesea 52:11.

YUSUM FASIN LUKSAVE TAEM YU TOKTOK WETEM NARAFALA

13. ?Wanem sam traem we yu save kasem taem yu no moa joen long ol lafet olsem Krismas?

13 Taem yu tekem desisen blong no moa mekem ol lafet olsem  Krismas, bambae yu fesem sam traem. Maet ol man we oli wok wetem yu oli askem from wanem yu no moa joen wetem olgeta taem oli mekem lafet tugeta long wok. ?Bambae yu mekem wanem sipos oli givim presen long yu long Krismas? ?I rong blong tekem presen ya? ?Olsem wanem sipos hasban no waef blong yu i no bilif sem mak olsem yu? ?Olsem wanem yu save mekem we ol pikinini blong yu oli no harem nogud from we oli no joen long lafet olsem ol narafala pikinini?

14, 15. ?Yu save mekem wanem sipos narafala i talem “Meri Krismas” long yu, no sipos oli wantem givim presen long yu?

14 Yumi mas gat fasin luksave blong save wanem blong mekem long defdefren taem. Sipos wan man i talem “Meri Krismas” long yu, no wan narafala toktok we oli talem long ol narafala lafet, yu save talem tangkiu nomo long hem. Hemia i naf. ?Be olsem wanem sipos man we i talem tok ya long yu hem i wan we yu stap luk hem oltaem, maet hem i wok wetem yu? Ale long taem olsem, maet yu save storebaot bilif blong yu long hem. Be oltaem yu mas mekem samting ya wetem kaen fasin. Baebol i givim advaes ya se: “Yufala i mas toktok gud long olgeta, long ol tok we olgeta oli save glad long hem. Mo yufala i mas save rod blong givim ansa long evri man, we i stret gud long olgeta evriwan.” (Kolosi 4:6) I nogud blong daonem hem. Soem respek long hem. Jusum gud ol toktok blong yu blong talemaot bilif blong yu long hem. Man ya i mas kasem save klia se yu yu no agensem fasin blong givim presen mo yu no agensem fasin blong kakae wanples mo harem gud, be yu laekem moa blong mekem ol samting ya long ol narafala taem blong yia.

15 ?Bambae yu mekem wanem sipos narafala i wantem givim wan presen long yu? Hemia i dipen long plante samting we yu nomo yu mas skelem. Maet hemia we i givim presen long yu i talem se: “Mi save se yu no stap mekem lafet ya. Be nating, mi mi wantem givim presen ya long yu.” Long saed ya, maet yu harem se i oraet nomo blong tekem presen ya from we narafala i save se yu yu no joen long lafet ya. Be sipos hemia we i givim presen ya long yu i no gat save long bilif blong yu, nao i defren. I gud yu talem long hem se yu yu no stap mekem lafet ya. Long rod ya,  hem bambae i kasem save from wanem maet yu karem presen ya be yu no givim presen. Be sam man oli givim presen long yu from we oli wantem soem se yu yu no rili strong long bilif blong yu, no oli wantem soem se yu yu rere nomo blong lego bilif blong yu blong kasem samting. Long taem olsem, i waes blong no tekem presen ya.

?OLSEM WANEM LONG FAMLE?

16. ?Olsem wanem yu save lukaotgud long fasin mo toktok blong yu long taem blong ol lafet?

16 ?Olsem wanem sipos samfala long famle blong yu oli no bilif olsem yu? Bakegen, yu mas toktok long kaen fasin. I nogud blong mekem bigfala rao i kamaot evri taem we famle blong yu i folem wan kastom no mekem wan lafet blong olgeta. I gud we yu gat respek long tingting blong olgeta from we oli gat raet blong jusum samting we oli wantem, olsem we yu tu yu wantem we oli gat respek long jus we yu yu mekem. (Matiu 7:12) Lukaotgud blong no mekem eni fasin we i save givim tingting long olgeta se yu yu joen wetem olgeta long lafet blong olgeta. Be long semtaem, yu no mas strong bitim mak long sam samting we oli no rili pat blong lafet blong olgeta. Long olgeta samting we yu mekem, yu mas harem se tingting blong yu i no stikim yu from.​—1 Timoti 1:​18, 19.

17. ?Olsem wanem yu save halpem ol pikinini blong yu blong oli no harem se oli mestem ol holide we ol narafala oli mekem?

17 ?Yu save mekem wanem blong ol pikinini blong yu oli no harem nogud from we oli no mekem ol lafet ya we oli no kamaot long Baebol? Hemia bambae i dipen long wanem we yu yu mekem long ol narafala taem blong yia. Sam papa mama oli putum wan stret taem se long taem ya nao bambae oli givim presen long ol pikinini blong olgeta. Beswan presen we yu save givim long pikinini blong yu hemia taem blong yu mo lav blong yu.

FOLEM TRUFALA WOSIP

Taem man i folem trufala wosip hem i kasem trufala glad

18. ?Olsem wanem ol Kristin miting oli save halpem yu blong tekem desisen blong folem trufala wosip?

18 Blong mekem God i glad, yu mas sakemaot giaman wosip mo yu mas folem trufala wosip. ?Hemia i min se yu mas mekem wanem? Baebol i talem se: “I gud yumi stap tingbaot yumi,  blong yumi givgivhan long yumi blong mekem yumi strong blong lavem ol man, mo blong mekem ol gudfala fasin. I nogud yumi lego ol miting blong jos, olsem we sam long yumi oli mekem finis. Oltaem yumi mas toktok gud long yumi blong leftemap tingting blong yumi, from we yumi save se Dei ya we Masta blong yumi bambae i jajem olgeta man long hem, hem i kam klosap finis.” (Hibrus 10:​24, 25) Ol Kristin miting oli ol hapi taem blong wosipim God long fasin we hem i agri long hem. (Ol Sam 22:22; 122:1) Long ol miting ya, ol Kristin oli traehad blong mekem se ‘bilif blong olgeta i givhan long ol narafala, olsem we bilif blong narafala i save givhan long olgeta.’​—Rom 1:12.

19. ?From wanem i impoten we yu tokbaot ol samting we yu lanem long Baebol?

19 Wan narafala rod blong folem trufala wosip hemia taem yu toktok wetem ol narafala long saed blong ol samting we yu lanem long Baebol stadi blong yu wetem ol Witnes blong Jehova. Plante man oli rili stap “trabol, oli stap harem nogud” from ol rabis fasin we oli kamaot long wol tede. (Esikel 9:4) Maet yu yu save sam man we oli harem olsem. I gud yu tokbaot ol gudgudfala promes we Baebol i talem long saed blong fiuja. Taem yu joen plante wetem ol trufala Kristin mo yu tokbaot ol nambawan trutok we yu lanem long Baebol, bambae yu luk se sloslo ol filing we yu gat se yu laekem ol kastom blong giaman wosip bambae oli lus. Yu mas sua fulwan se bambae yu glad bigwan mo bambae yu kasem plante blesing sipos yu stanap strong long trufala wosip.​—Malakae 3:10.

^ par. 9 Wan narafala lafet we oli kolem Saturnalia, i pulum ol man blong jusum Disemba 25 olsem betde blong Jisas. Lafet ya we ol man Rom oli mekem blong ona long god blong agrikalja, i stat long Disemba 17 kasem 24. Oli mekem bigfala kakae, oli danis mo harem gud, mo oli givgivim presen long olgeta long taem ya we oli kolem Saturnalia.

^ par. 10 Blong save tingting blong ol trufala Kristin long saed blong sam narafala holide we plante man i mekem tede, yu save luk Diksonari long pej 222-223.