Go long ol haf insaed long hem

Go long lis blong ol haf

 Japta 6

Jusumgud Ol Samting We Yumi Mekem Blong Harem Gud Mo Spel

Jusumgud Ol Samting We Yumi Mekem Blong Harem Gud Mo Spel

“Long olgeta fasin blong yufala, oltaem yufala i mas leftemap nem blong God.”—1 KORIN 10:31.

1, 2. ?Wanem trifala rod we maet wan man i jusum taem hem i wantem spel mo harem gud?

TINGBAOT sipos yu wantem kakae wan frut nao yu luk se wan haf blong hem i roten smol. ?Bambae yu mekem wanem? Maet yu save gohed nomo, yu kakae fulwan frut ya, wetem roten haf blong hem tu. No maet yu save sakem frut ya fulwan, we yu no kakae nating. No maet yu save katemaot haf ya we i roten, mo yu kakae nomo narafala haf blong frut ya we i gud. ?Weswan long trifala rod ya we bambae yu jusum blong mekem?

2 Frut ya i pija blong ol samting we man i mekem no wajem blong harem gud mo spel. Samtaem yu wantem mekem wan samting blong spel mo harem gud, be yu luksave se long wol tede, plante samting we man i mekem no wajem blong spel mo harem gud oli no laenap wetem ol gudfala fasin, i olsem samting we i roten nomo. ?Bambae yu mekem wanem nao? Samfala maet oli agri nomo long fasin blong spel we wol ya i givim, nating sipos samting ya i nogud. Sam narafala maet oli sakemaot evri samting wantaem, olsem nao oli sua se bambae i no gat wan samting nating blong wol ya we i save spolem olgeta. Be sam narafala man, taem oli spel, oli jusumgud wanem we oli mekem mo wajem, olsem nao oli save harem gud long ol gudfala samting olsem. ?Weswan long trifala rod ya we bambae yu yu jusum, blong yu save stap oltaem we God i lavem yu?

3. ?Bambae yumi tingbaot wanem?

3 Bighaf blong yumi ating bambae yumi jusum namba tri rod. Yumi luksave se yumi nidim blong spel smol mo harem gud samtaem, be yumi wantem meksua se ol samting we yumi jusum blong harem gud oli mas stret mo gud. Taswe yumi mas tingbaot olsem wanem blong luksave hemia we i gud mo hemia we i nogud. Be fastaem  ating i gud yumi tokbaot olsem wanem ol samting we yumi jusum blong spel mo harem gud oli save spolem wosip blong yumi long Jeova.

“LONG OLGETA FASIN BLONG YUFALA, OLTAEM YUFALA I MAS LEFTEMAP NEM BLONG GOD”

4. ?Olsem wanem promes we yumi mekem blong givim laef blong yumi long God i mas afektem jus we yumi mekem taem yumi wantem spel mo gat gudtaem?

4 I no longtaem i pas, wan Witnes blong Jeova we i bin baptaes long 1946 i talem se: “Mi meksua se mi harem tok blong baptaes long evri asembli, mi lesingud long hem olsem we mi tu bambae mi baptaes.” ?From wanem hem i mekem olsem? Olfala brata ya i talem se: “Samting ya i halpem mi bigwan blong stap tru long Jeova, from we i mekem se promes blong mi blong givim laef blong mi long Jeova i stap strong oltaem long tingting blong mi.” Ating yu tu yu agri wetem tingting blong brata ya. Sipos yu tingbaot oltaem se yu bin promes long Jeova se bambae yu yusum ful laef blong yu long wok blong hem, samting ya i save givim strong tingting long yu blong stanap strong longtaem. (Prija 5:4; Hibrus 10:7) Yes, taem yu tingting dip long promes blong yu blong givim laef blong yu long God, samting ya bambae i afektem tingting we yu gat long Kristin wok blong prij mo long ol narafala samting we yu mekem long laef blong yu, olsem taem yu spel mo wantem gat gudtaem. Aposol Pol i soemaot samting ya taem hem i raetem leta i go long ol Kristin long taem blong hem se: “Long olgeta samting we yufala i kakae, mo we yufala i dring, mo long olgeta fasin blong yufala, oltaem yufala i mas leftemap nem blong God.”—1 Korin 10:31.

5. ?Levitikas 22:18-20 i halpem yumi blong luksave wanem woning we i stap long tok ya blong Rom 12:1?

 5 Evri samting we yu mekem long laef blong yu i joen wetem wosip blong yu long Jeova. Taem Pol i raetem leta i go long ol Kristin long Rom, hem i yusum wan tok we i strong blong makem long tingting blong olgeta se wosip i joen wetem evri samting long laef blong olgeta. Hem i talem long olgeta wanem samting we oli mas mekem i se: “Yufala i mas givim olgeta laef blong yufala i go nomo long hem olsem wan sakrefaes. Hemia i wan sakrefaes we i laef mo i tabu, mo we God i glad blong tekem. Hemia nao prapa wosip we i stret nomo blong yufala i mekem long hem.” (Rom 12:1) Olgeta laef blong yu i minim tingting blong yu, hat blong yu, mo paoa blong yu. Ol samting ya nao we yu yusum long wok blong God. (Mak 12:30) Pol i tokbaot fasin blong mekem wok blong God wetem olgeta laef blong yumi, se i olsem wan sakrefaes. Tok ya “sakrefaes” we Pol i yusum i givim wan woning long yumi. Long Loa blong Moses, God i talem se hem i no wantem sakrefaes blong anamol we i gat wan samting i rong long bodi blong hem. (Levitikas 22:18-20) Long sem fasin, sipos wok we wan Kristin i givim i go long God olsem wan sakrefaes, i no fulwan no i gat samting nogud long hem, bambae God i no wantem sakrefaes ya. ?Wanem nao i save mekem we sakrefaes blong yumi i nogud?

6, 7. ?Olsem wanem wan Kristin i save mekem bodi blong hem i doti, mo wanem frut blong samting ya?

6 Pol i givim advaes ya long ol Kristin long Rom se: “Bambae yufala i no letem han blong yufala, mo leg blong yufala, mo ae blong yufala, mo wanem haf blong bodi blong yufala i gohed blong mekem sin.” Mo Pol i talem tu se oli mas ‘kilimaot ol rabis fasin ya we i kamaot long tingting blong olgeta.’ (Rom 6:12-14, NTB; 8:13) Long japta 3 long leta ya we hem i raetem i go long ol Kristin long Rom, hem i givim sam eksampol blong samting we i olsem ‘ol rabis fasin we i kamaot long tingting blong yumi.’ Yumi save ridim ol tok we hem i talem long saed blong fasin blong ol sinman i se: “Maot blong olgeta i fulap long ol tok swea ya we i kamaot long kros.” “[“Ol leg blong,” NW] olgeta oli save go kwik blong mekem blad blong man i ron.” “Neva olgeta oli bin lanem blong oli ona long God.” * (Rom 3:13-18) Wan Kristin we i yusum ol ‘haf blong bodi blong hem’ blong  mekem ol nogud fasin, i olsem we hem i mekem bodi blong hem i kam doti. Sipos wan Kristin tede i jusum blong wajem ol doti pija blong seks no blong lukluk ol rabis muvi we oli soemaot raf fasin we man i mekem blong spolem narafala, i olsem we hem i stap “letem [ae blong hem] i gohed blong mekem sin,” ale i stap mekem ful bodi blong hem i doti. Nating se Kristin ya i gohed blong wosipim God, be wosip blong hem i olsem wan sakrefaes we i no moa klin, i no moa tabu, mo God i no save agri long wan sakrefaes olsem. (Dutronome 15:21; 1 Pita 1:14-16; 2 Pita 3:11) Yes, Kristin ya i save kasem bigfala trabol sipos hem i jusum blong wajem ol samting we oli nogud.

7 I klia se ol samting we wan Kristin i jusum blong mekem blong spel mo harem gud i save karem nogud frut long laef blong hem. Taswe taem yumi spel mo mekem samting blong harem gud, yumi no wantem jusum ol samting we bambae oli spolem sakrefaes blong yumi, be yumi wantem jusum ol samting we oli save mekem God i glad long sakrefaes ya. Naoia bambae yumi tokbaot olsem wanem yumi save luksave samting we i gud mo samting we i nogud.

“YUFALA I MAS AGENS LONG OL RABIS FASIN”

8, 9. (a) ?I gat wanem tu kaen samting we man i save jusum taem hem i spel mo gat gudtaem? (b) ?Taem yumi wantem jusum samting blong mekem blong spel mo harem gud, wanem samting we yumi mas sakem, mo from wanem?

8 Ating yumi save talem se i gat tu kaen samting we man i save mekem blong spel mo gat gudtaem. I gat wan kaen we i klia nomo se ol Kristin oli mas stap longwe long hem; mo i gat wan narafala kaen we i stap long wanwan Kristin nomo blong luk sipos oli agri long hem no nogat. Fastaem bambae yumi tokbaot ol samting ya we i klia nomo se wan Kristin i mas stap longwe long hem.

9 Long Japta 1 blong stadi buk ya yumi tokbaot finis se, sam samting we man i mekem blong spel mo harem gud, oli joen stret wetem ol fasin we Baebol i tok klia nomo agensem olgeta. Sam Web saet long Intenet, muvi mo program long televisen, mo miusik, oli fulap long ol fasin blong spolem narafala, mekem man i safa mo ol wok blong rabis spirit. Oli soemaot ol doti pija blong seks, mo oli leftemap ol rabis mo doti fasin blong seks olsem we oli gudfala samting nomo. Ol fasin ya oli olsem doti blong rod nomo, ale oli mekem i luk olsem gudfala samting blong man i mekem. Be ol fasin ya oli agensem ol loa blong Baebol, taswe wan trufala Kristin i mas  stap longwe long olgeta. (Ol Wok 15:28, 29; 1 Korin 6:9, 10; Revelesen 21:8) Taem yu sakemaot ol samting ya we oli nogud, yu pruvum long Jeova se yu rili “agens long ol rabis fasin,” mo oltaem yu stap “tanem baksaed long samting we i nogud.” Long rod ya nao, yu stap soemaot we yu “no gat tu fes long saed blong bilif.”—Rom 12:9; Ol Sam 34:14, NW; 1 Timoti 1:5, NW.

10. ?Wanem kaen tingting we i wan denja long yumi, mo from wanem i denja?

10 Samfala maet oli ting se sipos oli wajem ol pija we oli soemaot long klia ples nomo ol rabis fasin long saed blong seks, samting ya i no save spolem olgeta. Maet oli ting se, ‘Mi wajem ol fasin ya long muvi no long televisen, be neva mi mi save mekem ol fasin olsem.’ Be ol tingting olsemia oli trikim gud ol man mo oli denja. (Jeremaea 17:9) ?Sipos yu ting se i wan pleplei nomo blong wajem samting we Jeova i putum tabu long hem, yu yu rili stap “agens long ol rabis fasin” ya? Sipos yumi lesin, lukluk, no wajem bakegen mo bakegen ol samting we oli rabis, bambae yumi no moa harem save samting we i nogud. (Ol Sam 119:70, NW; 1 Timoti 4:1, 2) Fasin olsem i save gat paoa long wanem we yumi mekem mo long tingting we yumi gat long sin we ol narafala tu oli mekem.

11. ?Olsem wanem Galesia 6:7 i tok tru nomo long saed blong ol samting we yumi jusum blong spel mo harem gud?

11 Samting ya i hapen finis long samfala. Sam Kristin oli mekem nogud fasin long saed blong seks from we oli letem ol samting ya we oli stap wajem oltaem, oli gat paoa long tingting blong olgeta. Sore tumas, taem oli kasem trabol nao, oli kasem save se “sid we man i planem fastaem long garen blong hem, be frut blong hem nomo, man ya bambae i mas kakae.” (Galesia 6:7) Be yu save blokem trabol ya blong i no kasem yu. Sipos yu lukaotgud blong fulumap tingting blong yu wetem samting we i gud, olsem we yu planem gudfala sid, bambae yu glad tumas blong kasem gudfala frut long laef blong yu.—Lukluk bokis long  pej 67, “?Wanem Samting We i Stret Blong Mi Jusum?”

OL DESISEN BLONG YUMI WE OLI STANAP LONG BAEBOL

12. ?Galesia 6:5 i soemaot wanem long saed blong ol samting we yumi jusum blong mekem taem yumi spel no yumi wantem gat gudtaem, mo wanem i save halpem yumi blong tekem desisen?

12 Naoia bambae yumi tokbaot namba tu samting we yumi save mekem blong spel mo gat gudtaem, hemia ol samting we Tok blong  God i no talem stret se i gud no i nogud. Taem wan Kristin i jusum olkaen samting olsem, hem i mas tekem desisen blong hem wan nomo, folem wanem we hem i faenemaot se i gud. (Galesia 6:5) I gat samting i stap we i save halpem yumi blong mekem desisen we i stret. Baebol i givim ol save we oli olsem ol stamba trutok, blong halpem yumi blong kasem tingting blong Jeova. Taem yumi tingbaot ol stamba trutok ya, yumi naf nao blong ‘save olgeta samting we Jeova i wantem blong yumi mekem,’ i min se yumi naf tu blong jusumgud wanem samting we yumi wantem mekem no wajem taem yumi spel.—Efesas 5:17.

13. ?Wanem i save pulum yumi blong wantem stap longwe long ol samting we oli save mekem Jeova i harem nogud?

 13 I klia se olgeta Kristin evriwan oli no tingting mo luksave samting long fasin we i sem mak nomo. (Filipae 1:9) Mo tu, ol Kristin oli luksave se wanwan man i laekem samting we i defren long narafala. Taswe yumi no mas ting se olgeta Kristin bambae oli mas mekem sem desisen nomo long evri samting. Nating se i olsem, i sua se sipos yumi letem ol tingting blong God oli lidim tingting mo hat blong yumi, bambae yumi wantem stap longwe long enikaen samting we i save mekem Jeova i harem nogud.—Ol Sam 119:11, 129; 1 Pita 2:16.

14. (a) ?Yu mas tingbaot wanem, taem yu jusum ol samting we bambae yu mekem no wajem blong spel? (b) ?Olsem wanem yumi save putum ol wok blong Kingdom fasples long laef blong yumi?

14 Taem yu jusum wan samting blong mekem taem yu spel, i gat wan narafala impoten samting blong tingbaot: hemia taem blong yu. Ol samting we yu jusum blong wajem no mekem blong gat gudtaem i soemaot wanem we yu yu luk se i stret, be hamas taem we yu spenem long ol samting olsem i soemaot wanem we yu luk se i moa impoten. Long yumi ol Kristin, samting we i rili impoten hemia ol samting we oli joen wetem wosip blong Jeova. (Matiu 6:33) ?Ale, yu save mekem wanem blong meksua se Kingdom i stap fasples oltaem long laef blong yu? Aposol Pol i talem se: “Yufala i mas lukaot gud long ol fasin blong yufala. Bambae yufala i no mekem fasin blong man we i no gat hed. Yufala i mas mekem fasin blong man we i waes. Yufala i mas yusum evri janis we yufala i kasem [“pemaot taem,” NW] blong mekem ol gudfala wok.” (Efesas 5:15, 16) Yes, i impoten blong putum mak long saed blong hamas taem we bambae yumi spenem long ol samting blong spel mo gat gudtaem. Samting ya i save halpem yu blong yu gat inaf taem i stap, blong mekem “ol samting we oli impoten moa”—hemia ol fasin mo wok we oli mekem yu yu gohed strong long wosip blong God.—Filipae 1:10, NW.

15. ?From wanem i waes blong lukaotgud tu long ol samting we maet i luk olsem se i oraet nomo?

15 I waes blong lukaotgud tu long ol samting we maet i luk olsem se i oraet nomo. ?Hemia i minim wanem? Tingbaot pijatok blong frut ya. Taem yu katemaot haf blong hem we i roten, yu no katem smol ples ya we i roten nomo be yu katem i bigwan moa blong meksua se yu kasem evri haf we oli nogud. Sem samting ya we yu save mekem taem yu jusum ol samting we yu wantem mekem no wajem blong spel. Wan Kristin we i waes i stap longwe long ol samting  we i klia nomo se oli agensem Baebol. Be hem i stap longwe tu long enikaen samting we hem i no sua se i gud no i nogud, no we i gat wanwan samting long hem we i save spolem fasin fren blong hem wetem Jeova. (Ol Proveb 4:25-27) Sipos yu traehad blong folemgud evri samting we Baebol i talem, bambae yu save wanem samting we i gud blong sakemaot taem yu mekem no wajem samting blong harem gud.

‘OL FASIN WE OLI KLIN GUD’

Taem yu jusum samting we i laenap wetem ol stamba trutok blong God, yu save blokem samting nogud blong i no spolem fasin fren blong yu wetem Jeova

16. (a) ?Olsem wanem yumi save soemaot se yumi gat tingting blong Jeova long saed blong ol samting we oli stret? (b) ?Olsem wanem fasin ya blong folem ol tingting blong God long Baebol i save kam wan fasin blong laef blong yu?

16 Taem wan trufala Kristin i spel mo i wantem jusum wan samting blong mekem no wajem, fastaem hem i traem faenemaot tingting blong Jeova long saed ya. Baebol i soemaot ol filing mo tingting we Jeova i gat long plante samting. King Solomon i raetemdaon wan lis blong sam samting we Jeova i no laekem nating. Sam long ol samting ya hemia “fasin blong giaman, mo fasin blong kilim man we i no mekem samting nogud, mo fasin blong mekem ol rabis plan, mo fasin blong go kwik blong mekem ol samting nogud.” (Ol Proveb 6:16-19) ?Tingting blong Jeova i mas mekem wanem long tingting blong yu? Man blong raetem Sam i talem se: “Yufala we i laekem tumas Jeova, yufala i mas no laekem nating ol rabis fasin.” (Ol Sam 97:10, NW) Ol samting we yu jusum blong mekem mo wajem oli mas soemaot se yu no laekem nating ol samting we Jeova i no laekem. (Galesia 5:19-21) Mo tu, i gud yu tingbaot se wanem samting yu mekem taem man i no save luk yu, i soemaot moa se yu yu wanem kaen man i bitim ol samting we yu mekem long fes blong ol man. (Ol Sam 11:4; 16:8) Taswe sipos yu rili wantem soemaot long  evri samting long laef blong yu se yu gat sem filing olsem Jeova long saed blong ol fasin we oli gud mo ol fasin we oli nogud, bambae yu jusum ol samting we oli laenap wetem tingting blong hem long Baebol. Ale sloslo, fasin ya bambae i kam olsem wan fasin blong laef blong yu.—2 Korin 3:18.

17. ?Bifo we yu jusum wan samting blong mekem no wajem taem yu spel, wanem kwestin we i gud blong tingbaot?

17 ?Taem yu jusum ol samting blong mekem no wajem blong harem gud, wanem moa we yu save mekem blong meksua se ol samting ya oli laenap oltaem wetem ol tingting blong Jeova? Tingbaot kwestin ya, ‘?Sipos mi jusum samting ya, bambae hem i givhan no i spolem mi mo gudnem we mi gat long fes blong God?’ Eksampol, bifo we yu tekem desisen blong wajem wan muvi, i gud yu askem se, ‘?Ol samting we muvi ya i soem bambae i mekem wanem long voes blong hat blong mi?’ Bambae yumi tokbaot ol stamba trutok we yumi mas tingbaot long taem olsem.

18, 19. (a) ?Olsem wanem stamba trutok we i stap long Filipae 4:8 i halpem yumi blong luksave sipos samting we yumi jusum i gud no i nogud? (b) ?Wanem narafala tingting blong God long Baebol we oli save halpem yu blong jusum ol samting we oli gud? (Lukluk futnot.)

18 Wan stamba trutok i stap long Filipae 4:8 we i se: “I gat ol gudfala fasin i stap we oli stret gud, mo we i stret nomo blong yumi presem ol man we oli mekem ol fasin ya. Mo yufala i mas putum tingting blong yufala i stap strong long ol fasin olsem. Ol fasin ya oli tru, mo oli hae, mo oli stret, mo oli klin gud, mo oli save mekem yumi harem gud, mo ol man oli stap ona long olgeta we oli stap mekem ol fasin ya.” Long ples ya Pol i no stap tokbaot ol samting we man i save mekem taem hem i spel, be i stap tokbaot wanem samting we hat mo tingting blong yumi i stap long hem oltaem. Ol samting ya we oli mas stap long hat mo tingting blong yumi hemia ol samting we oli save mekem God i glad. (Ol Sam 19:14) Be ol tok ya we Pol i raetem, yumi save folem tu long ol samting we yumi jusum blong spel mo harem gud. ?Yumi save mekem samting ya olsem wanem?

19 Traem tingbaot se: ‘?Ol muvi, vidio gem, miusik mo narafala samting ya we mi jusum, oli fulumap hed blong mi wetem “ol fasin we oli klin gud”?’ Eksampol, afta we yu wajem wan muvi finis, ?wanem ol pija blong muvi ya we yu holem yet long tingting blong yu? Sipos pija ya i mekem yu yu harem gud, klin, mo tingting blong yu i spel, ale hemia i min se samting we yu wajem i gud. Be sipos muvi  we yu wajem i mekem yu yu tingbaot samting we i doti, ale yu save se yu jusum wan samting we i nogud mo we i spolem yu. (Matiu 12:33; Mak 7:20-23) ?I spolem yu olsem wanem? Taem yu tingbaot ol samting we oli no klin, yu spolem pis we i stap long tingting blong yu, yu spolem voes blong hat blong yu we Baebol i trenem, mo yu save spolem fasin fren blong yu wetem God. (Efesas 5:5; 1 Timoti 1:5, 19) I gud yu mekem tingting blong yu i strong blong stap longwe long olkaen samting ya we oli spolem yu. * (Rom 12:2) I gud yu mekem olsem man ya blong raetem Sam we i prea long Jeova se: “Blokem ae blong mi blong mi no stap lukluk ol samting we oli nating nomo.”—Ol Sam 119:37, NW.

LUKAOT ROD BLONG MEKEM I GUD LONG NARAFALA

20, 21. ?Olsem wanem 1 Korin 10:23, 24 i givhan long yumi blong jusum ol gudfala samting blong mekem mo wajem taem yumi spel?

20 Pol i tokbaot wan impoten stamba trutok blong Baebol, we yumi mas tingbaot taem yumi mekem ol desisen long laef blong yumi evri dei. Hem i se: “Yufala i stap talem se, ‘I fri blong yumi mekem evri samting,’ be i no evri samting we oli save givhan long yumi. I nogud man i stap lukaot rod we i save givhan long hem nomo. Yumi mas lukaot rod we i save givhan long ol narafala man tu we oli stap raonabaot long yumi.” (1 Korin 10:23, 24) ?Olsem wanem ol tok ya long Baebol oli joen wetem fasin blong yu blong jusum ol samting we i gud? Yu mas tingbaot se, ‘?Samting ya we mi jusum blong mekem no wajem, bambae i mekem wanem long ol narafala?’

21 Maet voes blong hat blong yu i no blokem yu long sam samting we yu luk se ‘i fri blong yu mekem,’ i min se yu no harem se i rong. Be sipos yu luk we i gat wan Kristin brata no sista blong yu we voes blong hat blong hem i harem se samting ya i nogud, maet bambae yu tekem desisen blong no mekem no wajem samting olsem. ?From wanem? From we yu no wantem ‘mekem i nogud long ol brata blong yu,’ we i min se yu no wantem mekem i hadwok long olgeta blong holem bilif blong olgeta long God. Be antap long hemia, yu no wantem “mekem i nogud long Kraes” olsem Pol i talem. Yu yu  tinghevi long advaes ya we i se: “Yufala i no mas mekem we bambae ol laen blong Isrel, no olgeta we oli no laen blong Isrel, no ol man blong jos blong God oli save trabol long fasin blong yufala.” (1 Korin 8:12; 10:32) Ol trufala Kristin tede oli folem ol tok mo advaes blong Pol we i pulum yumi blong tingbaot narafala mo yusum tingting blong yumi blong luksave samting. Yumi mekem olsem taem yumi stap longwe long eni samting we maet yumi “fri” blong mekem be i no “givhan” long yumi mo narafala.—Rom 14:1; 15:1.

22. ?From wanem wan Kristin i no mas ting se narafala i mas jusum sem rod olsem hem long ol samting we wanwan man i fri blong jusum?

22 Wan Kristin we voes blong hat blong hem i no save letem hem i mekem sam samting, hem tu i mas lukaot rod blong mekem i gud long narafala. I nogud hem i strong blong talem se ol narafala long Kristin kongregesen oli mas folem tingting blong hem mo blokem ol samting we hem i ting se oli nogud. Sipos hem i mekem olsem, hem i olsem wan draeva we i stap ron long big rod wetem plante narafala trak, nao hem i tok long ol narafala draeva long rod ya se oli mas draev long sem spid olsem hem. Fasin ya i bitim mak, i no stret nating. Man we voes blong hat blong hem i blokem hem long plante samting hem i mas gat lav, mo hem i mas gat respek tu long ol Kristin brata sista blong hem we maet oli laekem blong mekem no wajem sam samting we i defren mo we oli no agensem ol fasin we Kristin i mas folem. Long rod ya, man ya i ‘soemaot long olgeta man se hem i no stap mekem i strong tumas long narafala.’—Filipae 4:5, NW; Prija 7:16.

23. ?Olsem wanem yu save meksua se yu jusum ol samting we oli gud blong mekem mo wajem taem yu spel?

23 Folem olgeta samting ya we yumi bin tokbaot, ?olsem wanem yu save meksua se yu jusum ol samting we oli gud taem yu spel? Yumi mas sakemaot enikaen samting we i soemaot long klia ples nomo ol doti fasin we Baebol i agensem. I gud yumi folem ol stamba trutok blong Baebol we oli givhan blong save wanem kaen samting i no stret blong mekem no wajem, nating se Baebol i no talem stret se hemia i nogud. Yumi mas stap longwe long ol samting we oli save spolem voes blong hat blong yumi, mo rere oltaem blong lego eni samting we i save spolem tingting blong ol narafala, antap moa ol Kristin brata sista blong yumi. Sipos yumi holem strong long desisen blong mekem olsem, bambae yumi leftemap nem blong God mo bambae hem i lavem yumi mo famle blong yumi olwe.

^ par. 6 Long lanwis ya Grik, ol tok ya oli talem stret se: ‘Ae blong olgeta i soemaot se oli no fraet long God.’

^ par. 19 Sam narafala tingting blong God long Baebol we yu save tingbaot taem yu jusum ol samting we yu save mekem blong spel mo harem gud, hemia long Ol Proveb 3:31; 13:20; Efesas 5:3, 4; mo Kolosi 3:5, 8, 20.