Go long ol haf insaed long hem

Go long lis blong ol haf

 A3

Olsem Wanem Baebol i Kasem Yumi

God we i Stamba blong Baebol mo we Baebol i kamaot long hem, hem i kipim gud Baebol ya. Hem nao Man ya we i mekem oli raetemdaon tok ya se:

“Tok blong God blong yumi i stap olwe.”Aesea 40:8.

Tok ya i tru, nating se i no gat faswan hanraet blong Baebol blong Hibru Mo Arameik Haf Blong Baebol, * o Kristin Grik Haf Blong Baebol we oli stap kam kasem tede. Taswe, ?olsem wanem yumi save sua fulwan se ol tok we oli stap long Baebol we yumi gat tede, oli stret folem ol faswan hanraet we i kamaot long God?

OL MAN BLONG RAETEMDAON KOPI, OLI KIPIM GUD TOK BLONG GOD

Long saed blong Hibru Haf Blong Baebol, wan haf blong ansa ya i stap long wan kastom blong bifo we God i stanemap, we i talem se ol man oli mas raetem kopi blong ol tok blong Baebol. * Eksampol, Jehova i talemaot long ol king blong Isrel se Loa we oli raetemdaon, olgeta oli mas raetemdaon prapa kopi blong olgeta. (Dutronome 17:18) Mo tu, God i givim wok long ol Livaet blong oli kipim gud Loa mo tijim ol man long hem. (Dutronome 31:26; Nehemaea 8:7) Afta we ol man Jiu oli go long Babilon, wan grup blong ol man blong raetemdaon kopi blong ol buk, o ol skraeb (Soferim), i stat. (Esra 7:6, ol futnot) Taem ol yia oli stap pas, ol skraeb ya oli raetemdaon plante kopi blong ol 39 buk blong Hibru Haf Blong Baebol.

 Blong plante handred yia, ol skraeb oli lukaot gud taem oli raetemdaon kopi blong ol buk ya. Long Medel Ejes, * wan grup blong ol man Jiu we oli ol skraeb, we oli singaot olgeta se ol Masoret, oli gohed long kastom ya. Fulwan hanraet blong ol Masoret we i olfala moa, hemia Leningrad Kodeks, hem i blong ol yia 1008 o 1009 K.T. Be long medel blong ol yia 1900, oli faenem samwe long 220 hanraet blong Baebol o sam pis blong hem wetem ol Ded Si Skrol. Ol hanraet ya blong Baebol oli olfala i bitim wan taosen yia moa long Leningrad Kodeks. Oli skelem Ded Si Skrol wetem Leningrad Kodeks, mo oli faenemaot wan impoten poen: Long Ded Si Skrol, i gat sam narafala tok, be ol tok ya oli no jenisim mesej we i stap long Baebol.

?Olsem wanem long ol 27 buk blong Kristin Grik Haf Blong Baebol? Sam long ol aposol blong Jisas Kraes mo sam narafala faswan disaepol, olgeta nao oli raetemdaon ol buk ya. Ol fas Kristin oli raetemdaon kopi blong ol buk ya, folem kastom blong ol man Jiu we oli ol skraeb. (Kolosi 4:16) Nating se Diocletian we i gavman blong Rom, mo ol narafala oli traem spolem olgeta buk blong ol fas Kristin, be plante taosen haf blong ol buk ya mo ol hanraet, oli stap gud kam kasem tede.

Oli transletem ol tok we ol Kristin oli raetemdaon i go long ol narafala lanwis tu. Ol lanwis blong bifo we oli transletem Baebol i go long hem, i gat Amenia, Gotik, Itiopia, Jojia, Latin, mo Siriak.

JUSUM WESWAN HIBRU MO GRIK TEKS BLONG TRANSLETEM

I no evri kopi blong ol olfala hanraet blong Baebol we ol wod blong olgeta oli sem mak. Taswe ?olsem wanem yumi naf blong save stret samting we i stap long faswan hanraet?

Kaen samting olsem, i sem mak olsem we wan tija i askem 100 studen blong oli raetemdaon kopi blong wan japta blong wan buk. Nao sipos japta blong buk ya i lus, be i gat 100 kopi i stap yet we i soemaot ol faswan teks blong japta ya. Nating sipos wanwan long ol studen ya oli mekem sam mastik, be evri studen ya bambae oli no mekem sem mastik. Long sem fasin, taem ol man blong stadi oli skelem ol tok we i stap long plante taosen haf blong Baebol wetem ol tok we i stap long ol kopi we ol man bifo oli raetemdaon, bambae oli faenem sam mastik we ol man blong raetem kopi oli mekem, mo oli faenemaot samting we i stap long faswan Baebol.

“I stret blong yumi talem se i no gat narafala olfala buk olsem Baebol, we ol tok blong hem oli stap gud kam kasem tede.”

?Olsem wanem yumi save trastem fulwan se ol tingting we oli stap long faswan Baebol, oli stap gud kam kasem tede? Wan man blong stadi, William H. Green, i tokbaot Hibru Haf Blong Baebol, i se: “I stret blong yumi talem se i no gat narafala olfala buk olsem Baebol, we ol tok blong hem oli stap gud kam kasem tede.”  Long saed blong Kristin Grik Haf Blong Baebol we plante man oli singaot se Niutesteman, F. F. Bruce we i wan man blong stadi Baebol, i raetem se: “Ol man oli savegud ol buk we sam man bifo oli raetem, be nating se i no gat ol pruf blong soemaot sipos ol tok we oli raetem oli tru no nogat, i no gat man i wantem kwestinim ol buk ya, be long saed blong Niutesteman, i gat plante pruf we oli soemaot se ol tok we oli stap long hem oli tru.” Hem i talem tu se: “Sipos Niutesteman i kamaot long ol man nomo, bambae ol man oli bilif fulwan se ol tok blong hem oli tru.”

Japta 40 blong buk blong Asaea long Ded Si Skrol (we i blong yia 125 i go kasem 100 B.K.T.)

Taem oli skelem wetem ol Hibru hanraet we i blong samwe wan taosen yia biaen, oli faenemaot smosmol samting nomo we i defren, plante hemia ol speling.

Japta 40 blong buk blong Asaea long Alepo Kodeks, hemia wan Hibru hanraet blong ol Masoret we i impoten, mo i blong samwe yia 930 K.T.

Hibru Teks: Oli yusum Biblia Hebraica, we Rudolf Kittel i wokem, blong transletem New World Translation of the Hebrew Scriptures (1953-1960). Stat long taem ya i go, long ol niufala Baebol ya Biblia Hebraica Stuttgartensia mo Biblia Hebraica Quinta, i gat ol niufala save we oli faenem long ol Ded Si Skrol mo ol narafala olfala hanraet. Tufala Baebol ya we ol man blong stadi oli mekem, i putumbak ol teks blong Leningrad Kodeks long ol pej blong tufala wetem ol futnot blong skelem vas wetem ol tok we oli kamaot long ol narafala buk olsem Pentatuk blong Sameria, Ded Si Skrol, Grik Septuagin, Arameik Targum, Latin Vulgate, mo Siriak Peshitta. Taem oli stap rerem rivisen blong New World Translation, oli lukluk tufala Baebol ya Biblia Hebraica Stuttgartensia mo Biblia Hebraica Quinta.

Grik Teks: Long en blong ol yia 1800, tufala man ya blong stadi, B. F. Westcott mo F.J.A. Hort, tufala i skelem ol hanraet blong Baebol we oli stap long taem ya wetem sam haf blong ol olfala hanraet, taem tufala i stap rerem masta teks blong Grik haf blong Baebol, we oli harem se ol tok blong hem i klosap moa long ol faswan hanraet. Long medel blong ol yia 1900, Komiti Blong Niu Wol Baebol Translesen i mekem translesen blong hem i stanap long masta teks ya. Oli yusum tu ol papiras blong bifo, we maet i blong ol yia 200 mo 300 K.T. Biaen long taem ya i go, oli naf blong kasem plante moa papiras. Mo tu, ol masta teks olsem hemia blong Nestle mo Aland mo blong Yunaeted Baebol Sosaeti, i laenap wetem save we ol man blong stadi tede oli faenemaot. Sam long ol save we oli faenem long risej ya, i stap insaed long Baebol ya.

Ol masta teks ya oli soemaot klia se sam long ol vas blong Kristin Grik Haf Blong Baebol we oli stap long ol olfala Baebol, olsem  King James Version, oli ol vas we ol laswan man blong raetemdaon kopi blong Baebol oli ademap, mo i neva stap long Ol Tok Blong Baebol we i kamaot long God. Be long ol yia 1500, ol man oli agri finis long ol namba blong ol vas we oli stap long ol japta blong Baebol, taswe taem oli tekemaot ol toktok long ol vas ya we oli no kamaot long God, i gat emti spes nomo long ol vas long plante Baebol. Ol vas ya, i gat Matiu 17:21; 18:11; 23:14; Mak 7:16; 9:44, 46; 11:26; 15:28; Luk 17:36; 23:17; Jon 5:4; Ol Wok 8:37; 15:34; 24:7; 28:29; mo Rom 16:24. Long Baebol ya, i gat wan futnot long ol vas ya we oli tekemaot.

Long saed blong longfala lastok blong Mak 16 (vas 9-20), mo sotfala lastok blong Mak 16, wetem ol tok we i stap long Jon 7:53–8:11, i klia se i no gat wan long ol vas ya long ol faswan hanraet. Taswe ol tok ya we oli no tru, oli no stap long Baebol ya. *

I gat sam narafala wod we oli jenisim blong i folem samting we ol man blong stadi oli agri se oli klosap moa long ol faswan  hanraet. Eksampol, folem sam hanraet, oli raetem ol tok long Matiu 7:13 se: “Yufala i mas pas long smol get, from we get we i bigwan mo rod we i isi, i lidim man i go blong lus olgeta, mo plante man oli stap folem rod ya.” Long faswan Inglis Baebol blong New World Translation, tok ya “get we i” i no stap long teks. Be biaen, taem oli stadi moa long ol hanraet, oli luk se tok ya “get we i” i stap long ol faswan hanraet. Taswe oli ademap long Baebol ya. I gat plante tok we oli jenisim olsem. Be ol jenis ya oli smol nomo, taswe i no gat wan long olgeta i jenisim stamba mesej we i stap long Tok blong God.

Seken Korin 4:13–5:4 we i stap long wan hanraet long papiras we i blong samwe yia 200 K.T.

^ par. 5 Wan risen from wanem oli mas raetemdaon ol kopi, hemia from we ol faswan hanraet, oli raetem long ol materiel we oli save kam roten.

^ par. 7 Stat long ples ya i go, mifala i talem nomo se Hibru Haf Blong Baebol.

^ par. 8 Ol yia 500 go kasem 1500

^ par. 18 Blong save moa from wanem oli talem se ol vas ya oli no tru, yu save luk long ol futnot blong Baebol ya, New World Translation of the Holy Scriptures—With References, we oli wokem long 1984.