Go long ol haf insaed long hem

Go long lis blong ol haf

 A1

Ol Rul Blong Transletem Baebol

Oli raetem Baebol fastaem long olfala lanwis Hibru, Arameik, mo Grik. Tede ful Baebol o sam haf blong hem i stap long bitim 3,000 lanwis. Bighaf blong ol man we oli ridim Baebol, oli no kasemsave long ol faswan lanwis we oli raetem Baebol long hem, taswe oli nidim wan Baebol we oli transletem i go long lanwis we oli kasemsave. ?Wanem ol rul we man i mas folem blong transletem Baebol? ?Mo olsem wanem ol rul ya oli lidim wok ya blong transletem Baebol ya, Baebol Long Niu Wol Translesen?

Maet sam man oli ting se fasin blong tanem evri wod wanwan we i stap long Baebol, olsem we interlinear Baebol i mekem, bambae i givhan long ol rida blong oli kasem gud ol tok we oli raetem long ol faswan lanwis. Be, i no oltaem we i olsem. Hemia sam risen:

  •  I no gat tu lanwis we grama mo ol wod blong tufala i sem mak, mo we fasin blong tufala blong mekemap wan sentens i sem mak. Wan profesa blong lanwis Hibru, we nem blong hem S. R. Driver, i raetem long saed blong ol lanwis se “grama blong olgeta mo ples we oli kamaot long hem oli no sem mak, be i no hemia nomo . . . fasin blong ol man blong tingting mo putum ol tingting ya i go long wan sentens, i defdefren.” Long olgeta lanwis, i gat defdefren fasin blong tingting. Profesa Driver i gohed se: “From samting ya, long evri lanwis, fasin blong mekemap wan sentens o wan toktok i no sem mak.”

  •  I no gat wan lanwis blong tede we ol wod mo grama blong hem i sem mak long lanwis Hibru, Arameik, mo Grik we oli bin raetem Baebol long hem fastaem. Taswe sipos oli transletem evri wod long Baebol, Baebol ya bambae i no klia mo samtaem i save givim rong mining.

  •  Mining blong wan wod o blong wan toktok i save jenis folem konteks we oli yusum tok ya long hem.

 Long sam ples long Baebol, transleta i save transletem ol tok stret olsem we i stap long ol faswan lanwis, be hem i mas lukaotgud taem i mekem olsem.

Hemia sam eksampol we rong mining i save kamaot taem transleta i tanem wanwan wod:

  •  Long sam ples, ol Tok Blong Baebol i yusum tok ya “slip” blong tokbaot man we i stap slip mo man we i slip long ded. (Matiu 28:13; Jon 11:11) Taem oli yusum tok ya long wan ples we i blong minim ded, ol transleta blong Baebol oli save yusum sam tok olsem “slip long ded” o “lus,” blong givhan long ol rida blong tede blong oli no konfius.—1 Korin 7:39; 1 Tesalonaeka 4:13; 2 Pita 3:4.

  •  Aposol Pol i yusum wan tok we i stap long Efesas 4:14 we oli save transletem stret se, “plei daes blong ol man.” Hemia wan pijatok blong bifo we i blong tokbaot ol man we oli stap yusum daes blong trikim ol narafala. Long plante lanwis, sipos oli transletem tok ya stret olsem long ol faswan lanwis, bambae hem i no gat mining. Be taem oli transletem tok ya i kam “ol man blong trik” hemia i klia moa, mo i givim stret mining.

  •  Long Rom 12:11, oli yusum wan Grik tok we prapa mining blong hem se “long spirit we i stap boel.” Be tok ya i no givim stret mining long Bislama, taswe long Baebol ya, oli tanem i kam “letem tabu spirit i mekem se yufala i wok olsem we faea i laet.”

  • MATIU 5:3

    Prapa tok long Inglis: “Pua long spirit”

    i save minim “paoa,” “glad nomo blong givim” mo plante moa

     Long Toktok Blong Jisas Antap Long Hil, hem i yusum wan tok we plante taem oli tanem i kam “olgeta we oli pua long spirit bambae oli kasem blesing.” (Matiu 5:3, King James Version) Be long plante lanwis, sipos oli transletem stret olsem, bambae mining blong hem i no klia nating. Long sam lanwis, hemia i save givim tingting se “olgeta we oli pua long spirit” oli ol man we oli gat sik long tingting blong olgeta, o olgeta we oli no gat paoa mo oli no gat strong tingting. Be long ples ya, Jisas i stap tijim ol man se glad i no kamaot long ol samting long saed blong bodi we man i kasem, be i kamaot taem man i luksave se hem i nidim God blong i lidim hem. (Luk 6:20) Taswe taem oli tanem tok ya i  kam “olgeta we oli haremsave se oli nidim God long laef blong olgeta,” o “olgeta we oli save se oli nidim God,” hemia i givim wan mining we i stret moa folem ol faswan lanwis.—Matiu 5:3; The New Testament in Modern English.

  •  Long plante konteks, Hibru tok we oli transletem i kam “jalus,” hem i gat sem mining long tok ya long Bislama, hemia se man i kros from we gudfala fren blong hem i no stap tru long hem, o man i kavetem samting blong narafala. (Ol Proveb 6:34; Aesea 11:13) Be sem Hibru tok ya i gat gudfala mining tu. Eksampol, oli save yusum blong minim “strong tingting,” o man we i protektem narafala from i lavem hem, olsem we Jehova i mekem long ol man blong wok blong hem, o taem hem i “wantem se ol man we oli mekem wosip long hem, oli no go mekem wosip long ol narafala god.” (Eksodas 34:14; 2 King 19:31; Esikel 5:13; Sekaraea 8:2) Mo tu, oli save yusum blong tokbaot “strong tingting” we ol man blong wok blong God oli gat long hem mo long wosip blong hem, o oli ‘wantem tumas se oli wosipim’ hem nomo.—Ol Sam 69:9; 119:139; Namba 25:11.

  • Plante taem Hibru tok ya yadh i minim “han,” be folem konteks, tok ya i save minim “paoa,” “glad nomo blong givim” mo plante moa

     Hibru tok we plante taem i minim han blong man, hem i gat plante narafala mining tu. Long ol defren konteks, tok ya han i save minim “paoa,” o “glad nomo blong givim.” (2 Samuel 8:3; 1 King 10:13; Proveb 18:21) Blong talem stret, long Bislama Baebol Long Niu Wol Translesen, oli tanem tok ya long plante defren wei.

Folem ol poen ya, blong transletem Baebol i no minim nomo se oli mas transletem ol wod we i stap long ol faswan lanwis, long evri ples we wod ya i kamaot long hem, be i gat plante moa samting blong mekem. Wan transleta i mas yusumgud tingting blong hem blong i save jusum gud ol wod long lanwis blong hem, we oli givim sem tingting olsem we ol faswan lanwis i givim. Mo tu, hem i mas putumgud ol sentens folem ol rul blong grama long lanwis blong hem, blong mekem se i isi blong man i ridim.

Be long semtaem, hem i no mas jenisim teks ya bitim mak. Transleta we i transletem ol tok blong Baebol long wan defren wei, folem prapa tingting blong hem, hem i save jenisim mining blong ol tok we i stap. ?Olsem wanem hem i mekem samting ya? Hem i save mestem, nao i putum samting we hem i ting se ol faswan  hanraet i talem, o maet i tekemaot ol impoten save we oli stap long ol faswan hanraet. So nating se fasin ya blong raetemdaon ol tok blong Baebol long wan defren wei, i mekem se i isi blong ridim, be fasin ya we man i fri blong mekem ol jenis, samtaem i save blokem ol rida blong kasem trufala mesej we i stap long ol faswan hanraet.

Bilif blong wan transleta i save gat paoa long translesen blong hem. Eksampol, Matiu 7:13 i talem se: “Rod we i isi, i lidim man i go blong lus olgeta.” Maet bilif blong sam transleta i pulum olgeta nao oli yusum tok ya “hel,” be oli no yusum tok we i givim sem mining long Grik, hemia “lus olgeta.”

Wan transleta blong Baebol i mas tingbaot tu se oli raetem Baebol long lanwis we man i savegud mo i yusum evri dei, hemia lanwis we ol man we oli no gat haenem, olsem ol fama, ol man blong lukaot long sipsip, mo ol man blong pulum fis oli stap yusum. (Nehemaea 8:8, 12; Ol Wok 4:13) Taswe Baebol we man i transletem gud, ol man we hat blong olgeta i stret bambae oli kasemsave mesej we i stap long hem, nating se oli kamaot long wanem ples. Ol man oli laekem moa taem ol tok oli klia, oli save long olgeta, mo oli isi blong man i kasemsave long hem, i bitim ol tok we oli no stap yusum oltaem.

Plante transleta blong Baebol, oli folem rong tingting blong olgeta nao oli no yusum nem blong God, Jehova, long ol Baebol blong tede, nating se nem ya i stap long ol olfala hanraet blong Baebol. (Yu luk Apendiks A4.) Plante transleta oli no putum nem ya be oli yusum wan taetel, olsem “Masta,” mo sam oli haedem save ya se God i gat wan nem. Eksampol, long sam Baebol oli transletem prea blong Jisas long Jon 17:26 se: “Mi mi mekem olgeta oli save yu,” mo long Jon 17:6, oli se: ‘Mi mi mekem ol man ya we yu tekemaot olgeta mo yu givim long mi, oli save yu.’ Be stret wei blong transletem prea blong Jisas i olsem: “Mi mi mekem olgeta oli save nem blong yu,” mo ‘Mi mi mekem ol man ya we yu tekemaot olgeta mo yu givim long mi, oli save nem blong yu.’

Olsem fastok blong faswan Inglis Baebol ya New World Translation i talem: “Mifala i no transletem ol Tok Blong Baebol ya folem prapa tingting blong mifala nomo. Mifala i traehad bigwan blong transletem ol tok ya stret olsem long ol faswan lanwis, long ol ples we i oraet blong yusum long ol pijatok long Inglis we ol man tede oli kasemsave long hem, mo long ol ples we i klia mo i no haedem tingting blong vas.” Taswe Komiti Blong Niu Wol Baebol Translesen i traehad blong skelemgud fasin blong yusum ol wod mo ol sentens we oli sem mak long hemia blong ol faswan lanwis,  mo long semtaem, oli lukaot blong no yusum ol tok we i saon narakaen o we i haedem stret mining. From samting ya, Baebol ya i isi nomo blong man i ridim mo man i save trastem fulwan se oli transletem gud mesej we i stap long hem, we i kamaot long God.—1 Tesalonaeka 2:13.