Go long ol haf insaed long hem

Protektem Ol Wael Animol Long Chelmsford

Protektem Ol Wael Animol Long Chelmsford

Ol Witnes blong Jehova long Inglan oli stat blong bildim niufala branj ofis blong olgeta klosap long Chelmsford, hemia long provins blong Essex. Ples ya i wan naesfala ples mo i hom blong plante defdefren kaen wael animol. Ol animol ya Wildlife and Countryside Act 1981 blong Yunaeted Kingdom i protektem olgeta. ?Ol Witnes blong Jehova oli mekem wanem blong protektem ol animol ya, taem wok blong konstraksen i stap gohed?

Ol Witnes oli yusum ol timba we oli no moa nidim, blong wokem ol smosmol bokis blong ol smol rat ya hazel dormice. Oli mekem olsem blong ol rat ya oli no go long ples we konstraksen i stap gohed long hem. Mo oli wokem tu, wan spesel brij blong ol rat ya, blong i pas ova long rod blong niufala entrens, hemia blong mekem se ol rat ya oli go kros sef nomo blong go long ples we i gat ol tri. Mo blong givhan long ol rat ya, ol Witnes oli folem wan program taem oli wantem katemgud ol tri. Evri yia long sisen we ol animol oli stap mekem rere haos blong olgeta blong slip, ol witnes oli no katem ol tri blong olgeta be oli go katem ol narafala tri. Oli wok i goraon olsem blong no distebem ol rat ya, blong protektem ol haos blong olgeta, mo blong meksua se oli gat inaf kakae long ples we oli stap long hem.

Ol Witnes oli protektem tu ol snek blong gras, lised ya Zootoca vivipara, mo smol lised we oli kolem se limbless lizards o blindworms. Ol man blong stadi long ol laef samting oli tekemaot ol animol ya aninit long ol tael blong ruf blong haos mo oli muvum olgeta oli go long wan ples we i sef we i stap longwe long ples blong konstraksen. Long niufala ples ya, oli wokem ol bokis blong ol animol ya, blong oli save slip long hem mo oli wokem wan spesel fenis. Ol Witnes oli jekem ol fenis ya oltaem blong meksua se ol animol ya oli no kam insaed long ples blong konstraksen, mo kasem kil.

Blong no spolem ol flaengfokis we oli flae long naet, ol Witnes oli putum ol laet we i no strong tumas aotsaed. Ol laet ya oli laet nomo taem wan trak i pas, hemia i mekem se ples i stap dak nao ol flaengfokis oli save flae long naet. Plante taem from we ol flaengfokis oli stap lukaotem kakae long ol tri we i stap long yad, ol Witnes oli traehad blong lukaotgud long ol tri, mo bitim tu mo haf kilometa bambae oli planem ol niufala tri. I gat sam tri long eria ya we ol wokman oli tekemaot olgeta from we oli nogud, taswe ol wokman oli wokem ol bokis blong ol flaengfokis, from we i no moa gat ples blong oli slip long hem.

Ol Witnes oli stap lukaotgud long ol bigfala tri olsem veteran tree, oli mekem sua se ol trak blong konstraksen oli stap longwe long ol rus blong ol tri ya. Veteran tree hem i wan kaen tri we i hom blong plante defren kaen laef samting, olsem ol bebet, flaengfokis, mo ol pijin. Long rod ya nao, ol Witnes oli stap gohed blong protektem ol wael animol long Chelmsford.